Kasutaja:Pusle8/e-kursus-2015/osa5/eripärad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '=== Juhtsektsioon === Lugeja jaoks enamasti tähtsaim osa Vikipeedia artiklis on selle juhtsektsioon ehk kokkuvõte. Juhtsektsioon paikneb artikli alguses, enne sisukorda, ning...' |
Resümee puudub |
||
36. rida:
Juhtsektsiooni on mõtet uuendada alles artikli sisu järel kolmel heal põhjusel. 1) See hoiab artikli teksti juhtsektsiooniga sünkroonis. Võttes artikli kokku, lubab juhtsektsioon ühtlasi, et artikli põhiosast on võimalik lugeda rohkem iga juhtsektsiooni väite kohta. Praktikas võib kohata palju artikleid, kus see vastavus on poolik, kuna töö on jäänud pooleli, ent Vikipeedia püüdleb terviklike artiklite poole. 2) Parim viis ainest kokku võtta ilmneb enamasti pärast seda, kui artikli sisu on kirjutatud. Kui Sa lisad uue punkti juhtsektsiooni enne, kui vastav sisuosa on kirjutatud, on Sul ainult aimdus, mis sellesse sisuossa tuleb. Kui sisuosa on juba loodud, tead Sa seda kindlalt. Mõnikord aitab kokkuvõte kirjutamine küll sisu kavandada ning seda võib teha mustandi järgus. 3) Mõne vaieldava teema puhul satuvad toimetajad vaidlustesse juhtsektsiooni sisu üle. Konstruktiivne vaidlus kokkuvõtte pinnal on palju keerulisem kui konkreetsete faktide pinnal. Juhtsektsioonis ei ole enamasti ruumi üksikasjadeks ning argumente saab detailsemalt esile tuua põhitekstis.
=== Lisasektsioonid ===
Lisaks teemade kaupa jaotatud tekstiosale on artiklil ka hulk lisasektsioone. Neid kasutatakse samuti vastavalt vajadustele ja võimalustele. Tüüpilised lisad on toodud siin.
* Teosed - näiteks, kui artikkel räägib nt kunstnikust või kirjanikust. Mõnikord võib kohane olla "Publikatsioonid", "Diskograafia", "Filmid" jne.
* Vaata lisaks - viited nähtusega seotud artiklitele eesti Vikipeedias.
* Märkused - kui teksti sees on lisaseletusi.
* Soovitatav kirjandus - kui on soovitada huvilistele lisamaterjale. Võib ka lihtsalt "Kirjandus".
* Välislingid - seotud allikatele, mis ei ole eestikeelses Vikipeedias.
* Viited - sisaldavad teksti sees tehtud viiteid. Neist tuleb pikemalt juttu neljandas õppetükis.
* Kategooriad - aitavad siduda artikleid teemade kaupa. Näitavad artikleid, mis on juba mõnel teemal kirjutatud.
=== Veel info esitamise viise ===
Lisaks nimetatud tekstipõhistele lisasektsioonidele pakub viki-keskkond ka lisavõimalusi info esitamiseks.
==== Tabelid ====
Vikipeedia keskkond võimaldab artiklitesse paigutada tabeleid. Tabelid võimaldavad info asetada kergesti loetavasse tulpade ja ridade koondesitusse. Tabeleid tuleb kasutada siis, kui esitatav info on selleks piisavalt keeruline. Lihtsat informatsiooni on parem esitada teksti sees või tavalise nimekirjana.
Tabelites on hea esitada näiteks arvandmeid, keelelisi vastavusi või teoseid vastavalt tüüpidele. Tabeleid saab ka vastavalt tähestikule või arvule sorteerida.
Tabeli pealkirjad peaksid olema lühikesed ja seletama iseennast. Tabeli olemasolu oleks hea siduda põhitekstiga, et lugeja teaks, millal on parim hetk tabelit vaadata ning millise sisuosaga ta seondub. Tabelite asukoht artiklis võib erineda näiteks arvuti- ja mobiilivaates, mistõttu ei tasu tabeli asukohta teksti sees mainida.
Tabelite tegemise juhendit saab vaadata siit: [[Juhend:Tabelite_tegemine]]
==== Pildid ====
Viki-keskkond lubab lisada artiklitele pilte. Tihti võib pilt, olgu see foto või joonis, anda sisu edasi edukamalt kui pikem jutt. Kui pilte on võimalik kasutada, püüa leida neile koht artiklis, kus nad seonduvad tekstiga. Pilt nähtusest enesest sobib tihti juhtsektsiooni juurde. Kui Sa ei ole kindel, kas lugeja taipab õigel hetkel pilti vaadata, tasub viidata sellele ka teksti sees, nt "(vt illustratsioon)".
Vikipeedias on lubatud kasutada Wikimedia Commonsisse laetud pilte. Wikimedia Commonsist räägime rohkem ülejärgmises õppetükis.
Juhend eesti Vikipeedias piltide kasutamiseks on siin: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine]].
==== Mallid ====
Vikikeskkonnas on korduvate tööde lihtsustamiseks loodud mallid. Neid kasutatakse nii info kompaktseks ja ühtseks esitamiseks kui ka Vikipeedia toimetajate vaheliseks suhtluseks. Näiteks riikide (vt mall [[Mall:Riik]]). või Eesti asulate (vt mall [[Mall:EestiAsula]]) puhul kasutatakse malli, mis mahutab ära tavalised andmed, mida sel puhul kasutatakse. Vikipedistid kasutavad omavahelises suhtluses sagedasti malle tähistamaks, et artikkel tuleb keeletoimetada (vt [[Mall:Keeletoimeta]]) või siis, kui artikli sisu on arutluses vaidlustatud (vt mall [[Mall:Vaidlustatud]]).
Juhend mallide kasutamiseks on siin: [[Juhend:Mall]].
Kui soovid näha nimekirja tavalistest mallidest, vt siia: [[Vikipeedia:Mallid]].
=== Artiklitevahelised seosed ===
Viki-tehnoloogia, mida Vikipeedia kasutab, on spetsiaalselt loodud suure hulga informatsiooni haldamiseks ja ligipääsetavaks tegemiseks. Erilised vahendid on loodud artiklitevaheliste seoste loomiseks. Artiklitest saab teha nimekirju, artikleid saab paigutada nähtavatesse või nähtamatutesse kategooriatesse, ning hea Vikipeedia artikkel viitab enda sees paljudele teistele Vikipeedia artiklitele, olgu nad juba kirjutatud või alles ootamas kirjutamist. Vikipeedia artiklid pakuvad sedasi info avastamiseks ka muid vahendeid kui artikli algusest lõpuni lugemine.
==== Vikilingid ====
Oluline ja pidevas kasutuses vahend viki-keskkonnas artiklite omavahel sidumiseks on vikilink ehk Vikipeedia siselink. Vikilink on viide, mille saab kergesti luua ühelt Vikipeedia leheküljelt teisele sama Vikipeedia leheküljele. Neid on ka selles juhendis juba korduvalt kasutatud ning vikilingi võib tunda ära sinise või punase kirja järgi, millele saab vajutada.
Artiklite otstarbekas sidumine on, nagu kirjutaminegi, oskus, mida on võimalik õppida ning mis tuleb enama kogemuse ja praktikaga üha paremini välja. Vastused küsimustele, millal linkida või millal mitte linkida sõltuvad artiklist ja kontekstist. Tasub meeles pidada, et teistele artiklitele linkimine juhib lugejat ning võimaldab tal soovi korral lugeda mõnest teisest artiklist lisa. Samas peaksid artiklid olema loetavad ka iseseisvalt ning kindla küsimusega lugeja ei pruugi linkidele tihti vajutada.
Liigne linkimine võib viia lugeja mitmele ebavajalikule lehele ning üldiselt kahandada lugeja usku, et linkidest on abi. Samas võimaldab õigeaegne ja asjakohane linkimine lugeja aega säästa, kui mõne tundmatu termini või seotud nähtuse lehe niimoodi kohe kätte saab. Link näitab ka, kas vastav artikkel juba on eesti Vikipeedias olemas või mitte. Punane link näitab vajadust vastava artikli järgi. Sinine link lubab, et sealt saab lisainformatsiooni.
Linkide loomisel tasub läbi mõelda mitu tahku. Lingid peaksid olema asjakohased ning võiks oodata, et mõnel lugejal võib tõesti tekkida tahtmine leida naaberartikleid. Ei tasu linkida iga sõna oma artiklis. Lingid peaksid olema täpsed ja viitama kõige sobivamasse kohta. Veendu, et lingitud artikkel on see, mis Sa arvad ja mitte mõni samakõlaline sõna. Lingid ei peaks lähestikku korduma ning linkide sihtmärk peaks olema lugejale arusaadav.
Enamasti on sobiv, kui viidata uutele terminitele esimesel mainimisel. Pikkade artiklite puhul tasub seda teha mõnikord korduvalt.
Vikilingid toimivad mõlemat pidi ning kui Sa oled loonud uue artikli, tasub jälgida, et ka sellele viidataks. Vajadusel lisa olemasolevatele artiklitele siselingid oma artikli juurde.
==== Kategooriad ====
Vikikeskkond võimaldab lisada ka artiklitele ja muudele lehtedele kategooriaid. Kategooriate abil saab luua lehekülgede automaatseid nimekirju ning sedasi kergesti leida sarnaseid artikleid. Näiteks on niimoodi võimalik kergesti üles leida kõik [[:Kategooria:Eesti_ujujad|Eesti ujujad]], kellest on Vikipeedias artikkel. Kategooriad aitavad lugejal leida informatsiooni, kui ta ei tea täpselt, mida otsib, või soovib saada ülevaadet kõigist teatud valdkonna artiklitest. Kui lehekülg kuulub ühte või mitmesse kategooriasse, siis näeb teavet selle kohta lehekülje jaluses (või ülemises paremas nurgas, olenevalt eelistustes valitud kujundusest). Kategooriad aitavad lugejatel ja toimetajatel artikleid üles leida ning igale uuele artiklile tuleks lisada mõned kategooriad.
Vaata, millised kategooriad on eesti Vikipeedias: [[Eri:Kategooriad]]
==== Linkimine ====
Linke saab teha nurksulgude abil. Vikilingid ehk Vikipeedia-sisesed lingid töötavad topelt nurksulgudega <nowiki>[[nagu siin]]</nowiki>. Välislingid Internetti tehakse ühekordsete nurksulgude abil <nowiki>[neti.ee]</nowiki>.
Linkida on võimalik ka täpsemalt alaosadele <nowiki>[[Kitarr#Ajalugu]]</nowiki> ning eesti Vikipeedias saab linke kergesti kohandada kontekstist tingitud käänetega, paigutades nurksulud sõna sisse. Näiteks lingid <nowiki>[[Eesti]]st</nowiki> ja <nowiki>[[Eesti]]sse</nowiki> viitavad artiklile [[Eesti]], aga näitavad linki terve sõna ulatuses nagu siin: [[Eesti]]st ja [[Eesti]]sse. Linkides saab ka eraldada artikli nime tekstist, mis seda esindab püstkriipsu abil <nowiki>[[artikli nimi|nähtus tekstis]]</nowiki>.
Vaata ka: [[Juhend:Lehekülje_muutmine#Lingid|Linkimine Vikipeedia juhendis]]
==== Kategooriad ====
Ükskõik, millises nimeruumis asuva lehekülje saab määrata valitud kategooriasse, lisades lehekülje teksti kategooriamärke <nowiki>[[Kategooria:Kategooria nimi]]</nowiki>, milles "Kategooria nimi" asemele kirjutada valitud kategooria nimi.
Näiteks, kui soovid lisada artiklit nimega "Albert Einstein" kategooriasse "Inimesed", tuleb artikli teksti lisada märge <nowiki>[[Kategooria:Inimesed]]</nowiki>. Selle tulemusena ilmub artikli jaluses link vastavale kategoorialehele ja kategoorialehel link sellele artiklile. Kategooriamärget saab paigutada mis tahes kohta lehekülje tekstis, see ei mõjuta kategoorialingi asukohta kuvataval leheküljel. Link ei ilmu mitte seal, kuhu kategooriamärke lisasid, vaid ikka lehekülje jalusesse. Sellegipoolest on välja kujunenud tava, mille järgi kategooriamärked asuvad leheküljel artikli teksti taga.
Lehekülgi saab lisada rohkem kui ühte kategooriasse, lisades iga kategooria jaoks kategooriamärke. Kategoorialingid kuvatakse artiklis esinemise järjekorras.
Näiteks artikli "Frédéric Chopin" lisamiseks kategooriatesse "Poola pianistid" ja "Poola heliloojad" tuleb artikli teksti (enne interwikilinke) lisada kategooriamärked:
<nowiki>[[Kategooria:Poola pianistid]]</nowiki>
<nowiki>[[Kategooria:Poola heliloojad]]</nowiki>
Vaata ka: [[Juhend:Kategooriad|Vikipeedia juhend - Kategooriad]]
==== Määratluse vorm ====
Vikipeedias on välja kujunenud tavad artikli määratluseosa vormistamiseks. Tavade järgimine võimaldab väga lühikesesse lausesse paigutada võimalikult palju informatsiooni, mis on kõigile kogenud lugejatele arusaadav.
Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on '''rasvases kirjas''' ja võimalusel ainsuse nimetavas käändes. Märksõnaks võib olla kas eestikeelne termin, isiku nimi või objekti nimetus või nimi eesti keeles. Kui eestikeelne nimetus puudub, võib märksõna olla ka võõrkeelne. Võõrkeelsed märksõnad kirjutatakse ''kaldkirjas''. Vajadusel tuleks märksõna laiendada täiendavate osadega (näiteks muud eesnimed, isanimi, hüüdnimi, varjunimi), mis ei pruugi sisalduda artikli pealkirjas. Need osad peaks samuti kirjutama '''rasvases kirjas'''. Pärast esmakordset mainimist kirjutatakse märksõna ülejäänud artiklis tavalises kirjas.
Märksõnale võivad määratluses järgneda rööpterminid (paksus kirjas, eraldatud sidesõnaga "ehk"), mis sobiks artikli pealkirjaks sama hästi kui eelnev märksõna. Nende järel võivad olla sulud, milles saab tuua olulised, aga vananenud või muul põhjusel teisesed vasted (''kaldkirjas'', eraldatud komadega, eelneb "ka"). Seejärel esitatakse vajadusel sulgudes märksõna originaal- ja muudes keeltes ning võõrkeelse märksõna (''kaldkirjas'') võimalik eestikeelne vaste. Isikuartiklis esitatakse kohe pärast märksõna sulgudes isiku sünni- ja surmaaeg ning -koht.
* Rasvast kirja saab teha kolme ülakomaga mõlemal pool teksti <nowiki>'''rasvane kiri'''</nowiki>.
* Kaldkirja saab teha kahe ülakomaga mõlemal pool teksti <nowiki>''kaldkiri''</nowiki>.
Vaata ka [[Juhend:Spikker|Vikipeedia kujundusspikker]]
| |||