Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
1874. aastal müüsid von Rammid mõisa [[Theodor Boustedt|Theodor Boustedtile]].<ref name=":1">Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 40.</ref>
1886. aastal läks see Norra päritolu [[Baggehufwudt|Baggehufwudtide]] aadlisuguvõsa valdusesse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga kelle omanduses olid ka [[Nõva mõis|Nõva]] ja [[Saku mõis|Saku mõisad]]. Viimases oli tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, [[Valerian von Baggehufwudt]] lükanud käima [[Saku Õlletehas|õllevabriku]], millest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid.<ref name=":0" /> Suur osa uue härrastemaja püstitamiseks vajalikust rahalisest kapitalist tuli tema [[Nõva mõis|Nõvalt]] pärineva
1892. aastal kirjutas Valerian von Baggehufwudt Vasalemma mõisa kingitusena oma poja Eduardi nimele. [[Eduard von Baggehufwudt (vanem)]] tegeles isa jälgedes käies samuti töösturina, ning oli abielus arhitekt [[Nikolai von Glehn|Nikolai von Glehni]] tütre Elsbethiga.<ref name=":4" /> 1911. aastal heideti ta Eestimaa rüütelkonnast välja. Tema poeg [[Ned de Baggo]] on tuntud aktifotograafina.
19. rida:
Kõrge nurgatorniga inglise [[Neogooti stiil|neogooti stiilis]] peahoone rajati umbes aastatel 1892-1894. Ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ehk nn [[Vasalemma marmor|Vasalemma marmorit]].<ref name=":3" /> Seda puhta vuugiga paekiviehitist on peetud Eestis üheks ilusaimaks omataoliseks.<ref name=":1" /> Detailikäsitluselt sarnaneb see [[Laitse mõis|Laitse mõisahoonega]].<ref name=":2" />
Vasalemma mõisa peahoone arhitekt on teadmata, stiililiselt on seda seostatud nii Eduard von Baggehufwudti äia [[Nikolai von Glehn|Nikolai von Glehniga]] kui linnaehitaja [[Konstantin Wilcken|Konstantin Wilckeniga]].<ref>Hein, Ants. Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini. Tallinn: Hattorpe, c2003, lk 100-101.</ref>
Hoone kujundamisel on eeskuju võetud inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on aga stiliseeritud ja põimitud ka muulähteliste, sealhulgas järelklassitsistlike ja neorenessanslike stiilielementidega.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Peahoone on igast küljest vabalt vaadeldav, 2-, osalt 3-korruselne ja põhiplaanilt peaaegu ruudukujuline.<ref name=":2" />
| |||