Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Vasalemma mõis 1.JPG|pisi|Kunagise Vasalemma mõisa peahoone tagantvaade. <br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 26. aprill 2009</small>]]
Keskajal kuulusid [[Vasalemma|Vasalemma küla]] ja selle ümbrus [[Padise klooster|Padise kloostri]] maade hulka.<ref name=":4">Maiste, Juhan. 101 Eesti mõisa. Tallinn: Varrak, 2014, lk 198.</ref> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud [[Ramm|von Rammid]] sealsetele aladele väikese abimõisa.<ref name=":2" />
Vasalemma mõis sai iseseisva üksusena alguse 1825. aasta 17. märtsil, mil von Rammide pärandi jagamise käigus eraldati sealsed maad [[Padise mõis|Padise mõisa]] omadest.<ref name=":3" /><ref name=":0">Maiste, Juhan. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst, 1996, 2005, lk 349.</ref> Mõisa omanikuks sai [[Thomas von Ramm]]. Esimeseks härrastemajaks oli väike kahesambalise portikusega puithoone, mis
1874. aastal müüsid von Rammid mõisa [[Theodor Boustedt|Theodor Boustedtile]].<ref name=":1">Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 40.</ref>
1886. aastal läks see Norra päritolu [[Baggehufwudt|Baggehufwudtide]] aadlisuguvõsa valdusesse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga kelle omanduses olid ka [[Nõva mõis|Nõva]] ja [[Saku mõis|Saku mõisad]]. Viimases oli tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, Valerian von Baggehufwudt lükanud käima [[Saku Õlletehas|õllevabriku]], millest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid.<ref name=":0" /> Suur osa uue härrastemaja püstitamiseks vajalikust rahalisest kapitalist tuli tema [[Nõva mõis|Nõvalt]] pärineva kuulsa [[Ungern-Sternberg|von Ungern-Sternbergide]] soost abikaasalt Juliane von Ungern-Sternbergilt.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
1892. aastal kirjutas Valerian von Baggehufwudt Vasalemma mõisa kingitusena oma poja Eduardi nimele. [[Eduard von Baggehufwudt (vanem)]] tegeles isa jälgedes käies samuti töösturina, ning oli abielus arhitekt [[Nikolai von Glehn|Nikolai von Glehni]] tütre Elsbethiga.<ref name=":4" />
==Peahoone arhitektuur==
38. rida ⟶ 36. rida:
Seoses uue härrastemaja rajamisega panidki Baggehufwudtid aluse siinsele paekivitööstusele, mis jätkub ka tänapäeval. Siinne dolomiit, mis on tuntud Vasalemma marmori nime all, võeti kasutusele juba enam kui pool aastatuhandet varem Padise kloostri rajamisel, kuid nüüd veeti kõrgekvaliteedilisi dolomiidiplokke veeti välja nii mujale Eestisse, Venemaale kui ka Riiga. Muuhulgas on siinset paekivi võimalik vaadelda Harju-Risti kirikus ja Kadrioru presidendilossis, nagu ka Peterburis. Parimaks näiteks nn Vasalemma marmori kasutamisest on aga härrastemaja ise, ning selle meisterlikus käsitluses seisnebki paljuski hoone mõjukus.
Dolomiiditööstuse ning tavapärase põllunduse ja karjakasvatuse kõrval tegeleti veel mitmete teiste tööstusalade, nagu telliskivitööstuse ja puuvilla töötlemisega.<ref == Hilisem kasutamine ==
| |||