Ned Markosian: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
25. rida:
Nii et väidet, et tulevik on mõnikord lahtine, saab kaitsta, viidates loodusseaduste indeterministlikkusele ning tõe vastavusteooria sobivale variandile. (Ei saa teha järeldust, et tulevik on lahtine, vaid et tuleviku lahtisus on võimalik. Võib ju osutuda, et seadused lubavad asjade seise, mille järglasi nad ei määra, ent ükski selline asjade seis ei leia tegelikult aset. Ülaltoodud näide põhineb empiirilisel eeldusel, et selline asjade seis leiab aset.) (Kas sellist mõttekäiku on varem kasutatud? Midagi sarnast tundub olevat peidus enamasti, kui bivalents tagasi lükatakse, kuid paljudel juhtudel seda sõnaselgelt pole kasutatud. Łukasiewicz ja McCall teevad seda sõnaselgelt. Tundub, et [[Paul Horwich]] (''[[Asymmetries in Time]]'', lk 31–33) on selle peale mõelnud, kuid ei toeta seda.)
 
Aga sellel oleks kummaline järelm. Loodusseadused, vähemalt enamik neist, on aja suhtes sümmeetrilised. Toome sisse [[pöördolek]]u mõiste. Olgu S süsteemi olek konkreetsel hetkel. Nüüd pöörame selles kiiruste suunad ringi ning saame oleku S pöördoleku S'. See, et loodusseadus on aja suhtes sümmeetriline, tähendab, et kui juhul, kui ta lubab mingit maailmaolekute [[lõplik jada|lõplikku jada]], siis ta lubab ka maailmaolekute lõplikku jada, kus järjekord on vastupidine ja olekute asemel on pöördolekud. Edasi, kui mõned seadused on tuleviku suhtes indeterministlikud ja aja suhtes sümmeetrilised, siis tuleb välja, et nad on ka mineviku suhtes indeterministlikud: on vähemalt mõned füüsiliselt võimalikud maailmaolekud, millele võis eelneda mitu erinevat maailmaolekut. Nii et kui on hea argument, mis kasutab indeterminismi tuleviku suhtes lahtise tuleviku toetuseks, siis on olemas analoogne ja sama hea argument, mis kasutab indeterminismi mineviku suhtes selle toetuseks, et minevik on mõnikord lahtine. (See tähendab lihtsalt, et on mõned propositsioonid ''t'' suhtes mineviku kohta, mis ajal ''t'' ei ole tõesed ega väärad. See ei ütle otsesektotseselt midagi selle kohta, kas kellegi võimuses on sel ajal minevikku muuta.) (Ka siin on jutt ainult mineviku lahtisuse võimalikkusest.) ([[Storrs McCall]] ("Objective Time Flow") lükkab tagasi mõtte, et minevik on mõnikord lahtine, kuigi ta möönab, et loodusseadused on nii tuleviku kui ka mineviku suhtes indeterministlikud, ja tunnistab lahtist tulevikku; ta viitab sellele, et minevik on juba paigas. [[Jan Łukasiewicz]] ("On Determinism") toetab vaadet, et nii tulevik kui ka minevik on mõnikord lahtine, toetudes sellele, et loodusseadused on nii tuleviku kui ka mineviku suhtes lahtised. Ent ta ei ütle, et avatud tuleviku vastus argumentidele fatalismi kasuks, viidates loodusseaduste indeterministlikkusele, toob kaasa lahtise mineviku sidumuse.)
 
Tees, et minevik on mõnikord lahtine, on muidugi kummaline, aga kas saab väita, et selleni viival argumendil on midagi viga? Kas tuleviku ja oleviku vahel on mingi oluline disanaloogia? Ei saa öelda, et sellepärast, et tulevik on võimalikkuse vald ja minevik on fikseeritud, see argument mineviku kohta ei kehti: küsimus ongi praegu selles, kas mineviku ja tuleviku vahel on selline erinevus.