Ned Markosian: erinevus redaktsioonide vahel

Aga sellel oleks kummaline järelm. Loodusseadused, vähemalt enamik neist, on aja suhtes sümmeetrilised. Toome sisse [[pöördolek]]u mõiste. Olgu S süsteemi olek konkreetsel hetkel. Nüüd pöörame selles kiiruste suunad ringi ning saame oleku S pöördoleku S'. See, et loodusseadus on aja suhtes sümmeetriline, tähendab, et kui juhul, kui ta lubab mingit maailmaolekute [[lõplik jada|lõplikku jada]], siis ta lubab ka maailmaolekute lõplikku jada, kus järjekord on vastupidine ja olekute asemel on pöördolekud. Edasi, kui mõned seadused on tuleviku suhtes indeterministlikud ja aja suhtes sümmeetrilised, siis tuleb välja, et nad on ka mineviku suhtes indeterministlikud: on vähemalt mõned füüsiliselt võimalikud maailmaolekud, millele võis eelneda mitu erinevat maailmaolekut. Nii et kui on hea argument, mis kasutab indeterminismi tuleviku suhtes lahtise tuleviku toetuseks, siis on olemas analoogne ja sama hea argument, mis kasutab indeterminismi mineviku suhtes selle toetuseks, et minevik on mõnikord lahtine. (See tähendab lihtsalt, et on mõned propositsioonid ''t'' suhtes mineviku kohta, mis ajal ''t'' ei ole tõesed ega väärad. See ei ütle otsesektotseselt midagi selle kohta, kas kellegi võimuses on sel ajal minevikku muuta.) (Ka siin on jutt ainult mineviku lahtisuse võimalikkusest.) ([[Storrs McCall]] ("Objective Time Flow") lükkab tagasi mõtte, et minevik on mõnikord lahtine, kuigi ta möönab, et loodusseadused on nii tuleviku kui ka mineviku suhtes indeterministlikud, ja tunnistab lahtist tulevikku; ta viitab sellele, et minevik on juba paigas. [[Jan Łukasiewicz]] ("On Determinism") toetab vaadet, et nii tulevik kui ka minevik on mõnikord lahtine, toetudes sellele, et loodusseadused on nii tuleviku kui ka mineviku suhtes lahtised. Ent ta ei ütle, et avatud tuleviku vastus argumentidele fatalismi kasuks, viidates loodusseaduste indeterministlikkusele, toob kaasa lahtise mineviku sidumuse.)