Tallinna saksa teater: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater ''Revaler Liebhaber Theater''.
 
Teater kandis aastast 1809 nime ''Tallinna Teater'' (saksa ''Revaler Theater''), aastast 1860 ''Tallinna Linnateater'' (saksa ''Revaler Stadttheater'') ja aastast 1910 kandis nime '''Tallinna saksa teater'''<ref name="EE"/>. 1910. aastal valmis praegusel aadressil Pärnu mnt. 5 teatrihoone, mille arhitektid on [[Aleksei Bubõr]] ja [[Nikolai Vassiljev]]. Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>
 
1939. aastal [[Umsiedlung|asus]] teater täies koosseisus ümber ja jätkas tegevust [[Lodz]]is<ref>Tallinna saksa teater Lodzis. [[Rahvaleht]], 20. jaanuar 1940, nr. 17, lk. 7.</ref>. Teatrihoone Tallinnas omandas [[Eesti Draamateater]].
 
==Arhitektuur==
[[Tallinna Saksa Teatri Selts]] vajas uut hoonet, mis mahutaks [[Tallinn]]as elavad sakslased (kogu linna elanikkonnast 10%) ning olema samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii [[draama]]t kui [[ooper]]it.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21</ref>
 
Uue maja väljakuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus [[Peterburi]] arhitektide [[Nikolai Vassiljev]]i (1875-1958) ja [[Aleksei Bubõr]]i (1876-1919) projekt „Ein vierblättiges Kleeblatt“ („Neljaleheline ristikhein kujutisena“)<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.</ref> , mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks [[Berliin]]i [[Hebbeli teatri]] (arhitekt [[Oskar Kaufmann]], valminud 1908). Ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] juhtimisel kestsid tööd 1909-1910.<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref>
 
Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab põhjamaisele [[juugend]]stiilile ehk [[rahvusromantism]]ile, millele on omane seest-välja projektsioon<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> : hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.</ref>
 
Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, erinevaid punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> Esi[[fassaad]]i ilmestavad kolm vertikaalset läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud [[juugend]]likud reljeefsed figuurid (autor [[Riia]] skulptor [[August Volz]]), kelle loomingut leiab ka interjööridest.<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref> Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>
 
Sujuvavormilise [[frontoon]]i keskel on barokselt reljeefne [[Tallinna vapp]]<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> , mis pidi rõhutama Linna teatrit, olles ühtlasi Saksa teater.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.</ref> Esifassaadi ilmestavad lisaks vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.
 
1955.aastal tehtud juurdeehitused jälgivad hoone üldist vormi<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.</ref> , kuigi [[interjöör]]idest püüti [[juugend]]vorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980.aastatel taastati [[juugend]]stiil ja algne plaanilahendus [[interjöör]]ides.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.</ref>
 
 
==Vaata ka==
14

muudatust