Ernő Gerő: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
'''Ernő Gerő''' (sünninimi '''Ernő Singer'''; [[8. juuli]] [[1898]] Terbegec (tänapäeval [[Trebušovce]], [[Slovakkia]] – [[12. märts]] [[1982]] [[Budapest]]) oli [[juudid|juudi rahvusest]] [[Ungari]] kommunistlik partei- ja riigitegelane.
 
Ernő Gerő oli pärit juudi kingsepa perekonnast. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas ta [[1916]]. aastal õpinguid [[Budapesti Meditsiiniülikool]]is, kuid ei lõpetanud seda. [[1918]]. aastal astus ta [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistlikku Parteisse]]. [[1919]]. aastal [[Ungari Nõukogude Vabariik|Ungari Nõukogude Vabariigi]] ajal töötas ta Noorte Tööliste Kommunistlikus Föderatsioonis. Pärast Ungari Nõukogude Vabariigi mahasurumist põgenes ta [[Viin]]i, kus osales kommunistlikus tegevuses. [[1922]]. aastal saadeti ta Ungarisse põrandaalusele parteitööle. Kuid ta vahistati varsti Ungari ametivõimude poolt ja [[1923]]. aasta mais mõisteti talle 15-aastane vabaduskaotus. Ent vangide vahetuse korras saadeti ta [[1924]]. aastal [[Nõukogude Liit]]u, kus ta esialgu töötas vabrikutöölisena. [[1925]]. aastal saadeti ta aga [[Prantsusmaa]]le parteitööle ungari kommunistlike emigrantide hulgas. [[1928]]. aastal saabus ta [[Moskva]]sse tagasi ja asus õppima [[Rahvusvaheline Lenini Kool|Rahvusvahelises Lenini Koolis]], kus ta [[1929]] sai ungari ja prantsuse sektsiooni juhatajaks. [[1931]]. aastal sai Ernő Gerő [[Komintern]]i Täitevkomitee liikmeks ja oli seejärel parteitööl Prantsusmaal, [[Belgia]]s, [[Hispaania]]s ja [[Portugal]]is. Ta võttis Komiterni instruktorina osa [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjast]]. [[1939]]–[[1941]] oli ta Ungari Kommunistliku Partei esindaja Kominterni juures ja toimetas ka partei ajakirja. Kominterni laialisaatmise järel oli Ernő Gerő [[Punaarmee]] alluvuses ja tegeles propaganda ja agitatsiooniga vaenlase sõdurite ja sõjavangide hulgas. [[1944]]. aasta novembris võttis ta Moskvas osa Ungariga peetud vaherahuläbirääkimistest. Seejärel pöördus ta Ungarisse tagasi. Kuni [[Mátyás Rákosi]] tagasitulekuni [[1945]]. aasta veebruaris oli ta faktiliselt kõrgeim kommunistlik võimumees Ungaris. Ta valiti partei Keskkomitee ja Poliitilise Komitee liikmeks. Alates 1945. aasta maist oli Gerő kaubanduse ja transpordi minister, [[15. november|15. novembril]] 1945 sai ta transpordiministriks. [[1948]]. aastal mängis Gerő olulist rolli Ungari Kommunistliku Partei ja [[Ungari Sotsiaaldemokraatlik Partei|Ungari Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ühendamisel [[Ungari Töötajate Partei]]ks ja sama aasta novembris valiti ta partei peasekretäri asetäitjaks. 1948. aasta novembris määrati ta Ungari rahandusministriks, kuni [[1949]]. aasta veebruarini jäi ta Ungari transpordimistrikska transpordiministriks. 1949. aastal sai ta Rahvusliku Majandusnõukogu esimeheks. [[15. november|15. novembril]] [[1952]] sai Ernő Gerő Ungari peaministri asetäitjaks. [[1953]]. aastal vabastati ta küll Ungari Töötajate Partei peasekretäri asetäitja kohalt, kuid ta jäi partei Poliitilise Komitee liikmeks. Alates 1953. aasta juulist oli ta Ungari siseminister. 1954. aasta juulis vabastati ta peaministri asetäitja ja siseministri ametikohalt. 1954. aasta juuli lõpus sai ta Keskkomitee Majanduspoliitika Komitee esimeheks. [[18. juuli]]l [[1956]] valiti ta Ungari Töötajate Partei esimeseks sekretäriks. 1956. aasta [[23. oktoober|23. oktoobri]] õhtul pidas Ernő Gerő Nõukogude-meelse raadiokõne, mis ajas rahva raevu ja aitas kaasa [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] puhkemisele. Samal õhtul helistas ta ka [[Nikita Hruštšov]]ile ja palus Nõukogude sõjalist sekkumist. [[Anastass Mikojan]]i ja [[Mihhail Suslov]]i ettepanekul astus ta [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1956 Ungari Töötajate Partei esimese sekretäri ametikohalt tagasi. [[28. oktoober|28. oktoobril]] viidi ta koos perekonnaga Moskvasse. [[Ungari Sotsialistlik Töörahvapartei|Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei]] Ajutine Täitevkomitee keelas [[1957]]. aasta veebruaris Geről viie aasta jooksul Ungarisse tagasi pöörduda. Tegelikult saabus ta Ungarisse tagasi [[1961]]. aasta algul. Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei Keskkomitee viskas ta isikukultuse perioodil sooritatud kuritegude eest [[1962]]. aastal parteist välja. [[1977]]. aastal esitas Ernő Gerő avalduse parteisse tagasivõtmiseks, kuid seda ei rahuldatud.<ref>http://www.rev.hu/history_of_56/szerviz/kislex/biograf/gero_uk.htm</ref>
 
==Viited==
121 277

muudatust