Inimõigused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
Inimõiguste positiivses tähenduses käsitlus tuleneb peamiselt [[Jean-Jacques Rousseau|Rousseau-järgsest]] kontinentaaleuroopa õigustraditsioonist, tähistades õigusi, mida riik peab tagama ja võimaldama. Sinna kuuluvad näiteks õigus [[haridus]]ele, õiguslikule võrdsusele jne. Paljud [[20. sajand]]i põhiseadused ning näiteks ka Inimõiguste Ülddeklaratsioon sisaldavad inimõigusi positiivses tähenduses.
 
Mitte kõigis riikides ja traditsioonides ei tunnistata inimõigusi võrdsel määral. Nii näiteks teatas Venemaa patriarh [[Kirill]] 2016. aasta märtsis, et [[inimõigused]] on "globaalne [[ketserlus]]" ning et õigeusku tuleb kaitsta "ülemaailmse inimesekummardamise lahkusu" eest. Tema hinnangul on alanud "Jumala revolutsiooniline väljakihutamine inimese ja ühiskonna elust", kuna tänapäeval on tõe universaalseks mõõdupuuks saanud inimene ja tema õigused - see aga on üks [[idolaatria]] vorme, "mille tagajärjeks võivad saada apokalüptilised sündmused". Kirilli sõnul on probleemiks see, et paljudes riikides kaitstakse seaduse jüuljõul "inimese õigust igale valikule, sealhulgas ka kõige [[patt|patusemale]], mis on vastuolus jumala käsuga".<ref>[https://tvrain.ru/news/patriarh-405808/ Патриарх Кирилл назвал права человека «глобальной ересью»] Dožd/Interfax, 20.03.2016</ref>
 
==Inimõigused Eestis==