Pärnu–Viljandi–Tartu veetee: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Argumendid veetee olemasolu toetuseks==

Ajaloolase [[Marika Mägi]] arvates oli veetee kasutusel ennekõike [[viikingiaeg|viikingiajal]] ja võib-olla ka veidi pärast seda. Tema arvates võib veetee kaudselt mainitud olla Vene [[letopiss]]ides, mis räägivad [[sossolid|sossolite]] 1061. aasta kevadel toimunud rünnakust Tartu vastu ja sõjakäigust [[Pihkva]] alla. Mägi peab sossoleid saarlasteks ja arvab, et retke toimumise aeg ja sihtmärkide valik osutab sellele, et nad liikusid laevadega mööda Kesk-Eestit läbivat veeteed.<ref>[[Marika Mägi]] (2011). [https://www.academia.edu/attachments/34809077/download_file?st=MTQ1Njc1OTUwNiw4NS4yNTMuMTA0LjQ3LDMwMDI3NzYw&s=swp-toolbar Viking Age and early medieval Eastern Baltic between the West and the East]. Kogumikus ''Tax, tribute and tributary countries.'' Trondheim, Tapir Academic Press. Lk 213–214</ref>

 

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajast pärinevate teadete järgi viidi Pärnust piiramisohus Viljandisse toiduained jõge mööda ülesvoolu minnes. Veidi hiljem olevat [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandit piirama]] suundunud [[Moskva tsaaririik|Vene]] väed saanud oma kahurid paatidel mööda Tänassilma jõge Viljandist paari [[miil]]i kaugusele sõidutada. [[Mait Talts]]i arvates näitavad need teated, et Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on osaliselt kasutusel olnud eelkõige sõjaajal, mil maanteel liikumine oli ohtlik.<ref name=Talts />

 

 

Mitmetel kesk- ja [[varauusaeg]]setel kaartidel on kogu oletatava veetee trassi kujutatud katkematuna ja Tänassilma jõge Viljandi järvega ühenduses olevana.<ref name=Talts /><ref name=Hermann /><ref name=Magi2015>Marika Mägi (2015). [https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/00ff92fa-cdea-4470-93e0-70e045c5addb?name=Maritime%20Societies%202015.pdf&type=application%2Fpdf Bound for the eastern Baltic: trade and centres 800–1200]. Kogumikus ''Maritime Societies of the Viking and Medieval World'', toimetajad J. Barrett, S. Gibbon, lk 41−61. Leeds: Maney Publishing. (The Society for Medieval Archaeology Monographs; 37)</ref> Marika Mägi peab veetee kujutamist vanadel kaartidel üheks kõige tugevamaks argumendiks selle olemasolu kasuks.<ref name=MagiOsel>Marika Mägi (2011). [https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=28741 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]]. Lk 321</ref> Samas on Mait Talts välja toonud, et isegi mõned tänapäevased kaardid kujutavad ekslikult Tänassilma jõge Viljandi järvest välja voolavana.<ref name=Talts />

 

Marika Mägi arvates võimaldaks Tartust mööduv veetee, mille kaudu sai liigelda läänepoolsest Euroopast [[Vene]]sse ja sealt edasi kaugemale lõunasse kuni [[Bütsants]]ini välja, seletada muinasaegse Tartu kui traditsiooniliselt kaubanduskeskuseks peetava koha toimimist. Tema hinnangul võis Pärnu–Viljandi–Tartu–Pihkva–[[Polotsk]]i trass olla kaupmeestele isegi kergemini liigeldav kui lühem, aga rohkete läbimatute [[kärestik]]ega otsetee mööda [[Daugava]] jõge. Kesk-Eestit läbiva veetee kasutamine aitaks tema väitel ka seletada, miks tekkisid selle äärde keskaegsed [[hansalinn]]ad Tartu, Viljandi ja Pärnu.<ref name=Magi2015 /> On arvatud, et Hansa Liidu liikmed vajasid väljapääsu avamerele.<ref name=Toots /> Muinasaegseid olusid kommenteerides ei pea Andres Tvauri aga tõenäoliseks, et näiteks [[Novgorod]] oleks [[Volhovi jõgi|Volhovi jõge]], [[Laadoga]] järve, [[Neeva]] jõge ja [[Soome laht]]e läbinud veetee kõrval vajanud teist, halvemini laevatatavat alternatiivi läbi Eesti ala ja eestlastest vahendajaid [[Skandinaavia]] ja [[Lääne-Euroopa]]ga kauplemisel. Lisaks näitavad Tartu arheoloogilised leiud tema arvates, et muinasajal seal kaubandus põhitegevus polnud ja sealt mööduv veetee oli kohaliku tähtsusega, olles eelkõige suunatud ida poole Pihkvasse ja Novgorodi, mitte lääne suunas. Rahvusvahelise kaubatee vastase argumendina näeb ta ka viikingiaegse kaubanduskeskuse puudumist Pärnu jõe suudmes.<ref name=Tvauri /> Mägi omakorda peab asula puudumist loomulikuks, väites, et Pärnu kohal puudus põlluharimiseks sobilik pinnas ja et kaubanduskeskused paiknesidki tol ajal alati kaugemal sisemaal.<ref name=Magi2015 />