Galina Višnevskaja: erinevus redaktsioonide vahel

Galina kasvas üles [[Kroonlinn]]as vanaema Darja Ivanova hoole all. Elati [[ühiskorter]]is, see oli tol ajal ainus võimalus. Korter oli viietoaline, igas toas elas erineveri perekond - kokku 14 inimest, kes kõik kasutasid ühte kööki, väljakäiku ja vannituba. Seda peeti väikese elanike arvuga korteriks, teistes oli elanikke tunduvalt rohkem.<ref>[http://www.pravmir.ru/tri-voprosa-dlya-galiny-vishnevskoj/] Pravmir.ru</ref>

[[1941]]. aastal teenis Galina isa nõukogude sõjaväelasena [[Eesti]]s ja kutsus tütre koolivaheajal endale [[Tartu]]sse külla. Sealne elu olipaistis tüdruku jaoks jahmatavalt erinev kodusest: inimesed käisid ilusti riides, sõid maitsvat toitu, elasid omaette korterites, tänavad olid puhtad. Poest sai osta ilusad kingad ja Galina suureks üllatuseks müüja tänas teda ostu eest. [[Tartu]]s juhtus Galina nägema [[küüditamine|küüditamisaktsiooni]]. Neljateistaastase nõukogude lapsena ei saanud ta toimuvast aru, kuid hiljem mõistis selle hukka ja tundis häbi oma kodumaa juhtide ning ametnike tegevuse pärast.<ref>[http://www.ruslit.net/preview.php?path=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka Ruslit</ref>

[[Kroonlinn]]as elas Galina üle [[Leningradi blokaad]]i. Vanaema oli näljast nii nõrk, et istus ainult ahju ääres püüdes sooja saada. Ükskord jäi ta seal tukkuma ja riided võtsid tuld. See heasüdamlik suuremeelne naineVanaema suri üksi haiglas näljapiinadesse ja põletushaavadesse ning Galina jäi üksi. Tema isa põgenes [[Leningrad]]ist üle [[Laadoga järv]]e mööda [[elutee]]d, hüljates oma tütre teist korda ja jättes ta kindlasse surma.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RU 12.12.2012</ref> Galina elas nagu poolunes, näljast paistes istus ta tekki mähituna üksi tühjas korteris. [[1942]]. aasta kevadel hakati korteritest ellujäänuid otsima. Galina leiti üles ja võeti tööle kohaliku õhukaitse neljasajast naisest koosnevasse rühma. Nende ülesanne oli anda teada pommitabamustest ja tulekahjudest ning elanikkonna abistamine. Lisaks puhastasid nad linna, parandasid kanalisatsiooni ja lammutasid kütteks puumaju. [[Leningrad]]i ei jäänud pärast [[blokaad]]i alles mitte ühtegi puitehitist.<ref>[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõ i Faktõ 12.12.2012</ref>

Naabrusesse paigaldati laevastiku väeosa, kelkus oli omategutses [[džäss]]orkester. Galina läks nende juurde laulma ja temast sai kontserditel hinnatud esineja.<ref>[http://www.lefigaro.fr/musique/2012/12/11/03006-20121211ARTFIG00574-galina-vichnevskaia-une-voix-de-l-histoire-s-est-eteinte.php] Le Figaro.fr 11.12.2012</ref> [[1943]]. aastal läks ta [[Leningrad]]i eesmärgiga laulmist õppida. Tal õnnestus saada [[kultuurimaja]] valgustaja töökoht (töölise kaardiga sai 400 [[gramm]]i leiba päevas) ja näha väga heade näitlejatega [[draama]]etendusi ning [[Pjotr Tšaikovski]] „[[Padaemand]]at“. Sel ajal alustas linnas tööd [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i nimeline [[muusikakool]]. Galina õppis pool aastat kooli kõige nimekama pedagoogi juures, kes paraku kasutas valesid õppemeetodeid ja kolme kuu pärast olid Galina häälest kõrged noodid kadunud, kuigi tema hääleulatus oli olnud kaks ja pool [[oktaav]]i.<ref>[http://ormn.net/?p=13] XX sajandi muusikud</ref>

[[1945]]. aastal abiellus Galina teatri direktori Mark Rubiniga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.ru 12.12.2012</ref> Peagi jäi naine rasedaks, kuid jätkas endiselt tohutu töökoormusega ringreisidel osalemist. Kui jõudis kätte aeg sünnitada, ei õnnestunud Galinal saada haiglakohta ja kaks ööpäeva lamas ta valudes haigla sünnitustoas linaga kaetud laual. Tal sündisSündis poeg, kes sai nimeks Ilja.<ref>[http://www.rulit.me/books/galina-istoriya-zhizni-read-227689-22.html] RuLit</ref> Pärast sünnitust algas [[eklampsia]] ja mädane [[rinnanäärmepõletik]]. Sellegipoolest saadeti Galina koju, kus ta ei suutnud kõrge palaviku tõttu voodist tõusta ega lapse eest hoolitseda. Selles lootusetus olukorras ilmus välja Galina isa koos oma järjekordse naisega. Ta nägi oma tütre rasket olukorda ja, kuigi tema naine pakkus ennast Galinale appi,kuid jättis ta juba kolmandat korda tütre saatuse hooleks. Laps sai mürgituse ja seedehäired ning, kuna [[antibiootikum]]e ei olnud kuskilt saada, suri kahe ningja poole kuu vanusena. Kahe nädala pärast sõitis teater uuesti turneele ja Galina võeti poolsurnuna kaasa. Kui tal parem hakkas, asus ta jälle tööle nagu koormaveohobune. Ta oli sel ajal üheksateistaastane.<ref>[http://www.classic-music.ru/vishnevskaya.html] ClassicMusic.ru 04.12.2010</ref>

[[1951]]. aasta suvel diagnoositi Galinal lahtine [[tuberkuloos]]. Olukord oli eluohtlik ja arstid leidsid, et ainus võimalus on tekitada [[õhkrind]], mis oleks tähendanud lauljakarjääri lõppu. Galina oli juba operatsioonilaual, kuid hüppas viimasel hetkel püsti ja põgenes.<ref>[http://www.ntv.ru/novosti/385538/] NTV 12.12.2012</ref> Esmalt langes ta täielikku [[apaatia]]sse, kuid siis hakkas oma elu eest võitlema. Ta sõi rammusat toitu ja hakkas süstima [[streptomütsiin]]i – see oli uus ravim, mida apteegis ei müüdud janing mida tuli pöörase raha eest [[must turg|mustalt turult]] hankida. Ametlikult oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] arstiabi tasuta, kuid tegelikult olid paremad ja moodsamad ravimoodused tavainimesele kättesaamatud. Suure vaevaga õnnestus hankida tuusik [[Leningrad]]i-lähedasse [[tuberkuloos]]isanatooriumisse, kus toimus täielik paranemine. Arstid pidasid sündinut imeks.<ref>[https://lady.mail.ru/article/484331-uroki-ljubvi-galina-vishnevskaja/] Ledi@mail.ru</ref>

[[1952]]. aasta [[mai]]s sattus Galina juhuslikult [[Suur Teater|Suure Teatri]] noorterühma konkursile. Ta läbis edukalt kolm vooru ja võeti teatri noorterühma vastu.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/11/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699376-skonchalas-narodnaya-artistka-sssr-galina-] KM.RU 11.12.2012</ref> Kuid konkursi läbitegemineläbimine oli ainult pool võitu – kõige olulisem oli täita [[KGB]] ankeet (ligi kakskümmend lehekülge). Galina isa, kes oli muidu tõeline [[marksism|marksist]] ja [[Stalin|stalinliku]] võimu tubli sabarakk, oli rääkinud seltskonnas [[Stalin]]i kohta anektoodi ning seetõttu poliitilise [[§ 58]] alusel süüdi mõistetud. Sellise süüdistusega inimese sugulast [[Suur Teater|Suurde Teatrisse]] tööle ei võetud. Seetõttu kirjutas Galina ankeeti, et isa jäi sõja ajal kadunuks. Pärast kolmekuulist ootust, lootuse kaotust ja hirmu saabus [[telegramm]], et ta oli [[Suur Teater|Suurde Teatrisse]] vastu võetud. Galina Višnevskajast oli saanud maailma ühe parema teatri laulja.<ref>[http://belcanto.ru/sov-vishnevskaya.html] Belcanto.ru</ref>

Kui Galina isa [[1956]]. aastal pärast [[Stalin]]i surma kinnipidamiskohast tagasi tuli, läks see veendunud [[kommunism|kommunist]] kõigepealt [[Suur Teater|Suure Teatri]] kaadriosakonda kaebama, et tütar oli ankeedis valetanud. Kuid õnneks olid ajad juba veidi muutunud.<ref>[http://www.peoples.ru/art/music/classical/vishnevskay/interview5.html] Peoples.ru</ref> Selliseid Galina isa taolisi ebardeid sünnitas nõukogude riik, kus juba maast madalast õpetati lastele, et oma pereliikme peale kaebamine on õilis ja kangelaslik tegu, isegi kui tulemuseks on vanemate vangistamine või hukkamine. Galina Višnevskaja toob oma elulooraamatus välja ka asjaolu, et [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] anti välja määrus, mis seadustas [[surmanuhtlus]]e üle kaheteistaastastele lastele.<ref>„Abinõu võitluseks alaealiste kuritegevusega“, NSV Liidu Seaduste kogu, 1935, nr 19, lk 155. NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. aprill 1935.</ref> Maailma ajaloos ei ole palju selliseid riike, kus täiskasvanud inimesed võivad seaduse alusel lapsi maha lasta.

Isegi siis, kui Višnevskaja laulis juba [[Suur Teater|Suures Teatris]] peaosi ja valitsuse bankettidel pakuti tema esinemisi kui magustoitu, elas ta koos Markiga endiselt [[ühiskorter]]i köögitaguses kitsukeses toas. Lisaks pidid kõik [[Suur Teater|Suure Teatri]] lauljad läbi tegema [[KGB]] värbamise. Ka Višnevskajat hakkasid ühel hetkel piirama [[KGB]] töötajad, kes nõudsid oma salakavalal moel, et ta hakkaks koputajaks ja esitaks pealekaebusi kolleegide juttude ning tegude kohta. GalinaVäidetavalt pääses Galina sellest võimatust olukorrast, kuna tolleaegne [[ministrite nõukogu]] esimees [[Nikolai Bulganin]], kes oli temasse armunud, andis [[KGB]]-le korralduse Višnevskaja rahule jätta.<ref>[http://www.theguardian.com/music/2012/dec/11/galina-vishnevskaya] The Guardian 11.12.2012</ref>

Mees elas koos ema ja õega [[ühiskorter]]i kahes tillukeses toas, millest üks oli läbikäidav (üldse elas korteris umbes kakskümmend inimest). Hiljem sai Slava korteri [[Heliloojate Liit|Heliloojate Liidu]] kooperatiivmajas, kuhu nad kolisid [[1955]]. aasta lõpus. Kuid asjaolu, et korteri eest oli makstud, ei tähendanud midagi. Korterile tuli saada order ehk luba seal elamiseks. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] elamispinna ametlik norm ühe inimese kohta oli üheksa [[ruutmeeter|ruutmeetrit]]. Olukord, et neljas toas elab kaks inimest, oli võimatu. Seega nõuti, et nad vabastaksid enda raha eest muretsetud korteri ja koliksid kahetoalisse. Väidetavalt Galina ei palunud Galina abi [[Nikolai Bulganin|Bulganinilt]], lahendaskuid olukorra lahendas see, et [[Nikolai Bulganin|Bulganin]] tuli neile aastavahetusel külla. Hoovis seisid öö otsa autod ihukaitsjatega ja korteri ukse taga trepikoja põrandal istus kindral. Järgmisel päeval rääkis kõrgest külalisest terve maja ja tulemus oli, et korteriorder toodi neile kandikul koju kätte.<ref>[http://www.sobaka.ru/fashion/heroes/14168] Sobaka.ru</ref>