Itaalia kuningas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
las see olla ka sees
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
[[Pilt:Corona ferrea, Monza, Tesoro del Duomo.jpg|thumb|[[Lombardia raudkroon]].]]
 
'''Itaalia kuningas''' ([[Ladina keel|ladina]]: ''Rex Italiae''; itaalia: ''Re d'Italia'') oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu [[Apenniini poolsaar]]t pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langust. Pärast viimase läänekeisrikeiser [[Romulus Augustulus]]e kukutamist aastal 476 nimetati [[herulid|herulite]] juht [[Odoaker]] valitseva [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Zeno]] poolt Itaalia hertsogiks (''Dux Italiae''). Hiljem kuulutasid germaani [[föderaadid]] [[skirid]] ja herulid, samuti suur osa Itaalia Rooma armeest Odoakeri Itaalia kuningaks (''Rex Italiae''). Aastal 493 tappis [[Idagoodid|idagootide]] kuningas [[Theoderich Suur]] Odoakeri ja lõi Itaalia kuningate uue dünastia. Idagootide võim lõppes, kui aastal 552 [[Gooti sõda| vallutati Itaalia]] [[Bütsants]]i poolt tagasi.
 
Aastal 568 tulid poolsaarele [[langobardid]] ja söandasid taasluua barbarite kuningriigi vastukaaluks keisririigile, kehtestades oma võimu enamuse Itaalia üle, välja arvatud [[Ravenna eksarhaat]] ning [[Rooma hertsogkond|Rooma]], [[Venezia hertsogkond|Venezia]] ja [[Napoli hertsogkond|Napoli]] hertsogkonnad ja lõunapoolseid osi. 8. sajandil võimaldas itaallaste ja bütsantslaste vaheline võõrandumine vallutada langobardidel ülejäänud Rooma enklaavid Põhja-Itaalias. Siiski võideti neid aastal 774 [[Karl Suur]]e [[frangid|frankide]] poolt, kes kukutasid nende kuninga ja võtsid üle tiili "Langobardide kuningas". Pärast Frangi riigi lagunemist liitis [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Itaalia [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. Järgnenud keisrid kasutasid tiitlit "Itaalia kuningas" kuni [[Karl V]]-ni. Esialgu krooniti neid [[Pavia]]s, hiljem [[Milano]]s ja Karl krooniti [[Bologna]]s.