Eesti Esimeses maailmasõjas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
117. rida:
== Sõjategevus Läänemerel ja [[Lääne-Eesti saarestik]]us ==
* [[Operatsioon Albion]], 12. oktoober (<small>29. september</small>) – 19. oktoober 1917 (<small>6. oktoober [[ukj]]</small>), Saksamaa keisririigi vägede Lääne-Eesti saarte vallutamisoperatsioon<ref>[http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html I maailmasõda]</ref>;
** [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel on ligi Saksamaa keisririigi sõjamerelaevastiku kolmesada alust, teiste seas [[vesilennuk]]ite [[emalaev]] ning kuus [[
**15. oktoobril hakati vallutama Hiiumaad, kui [[Sõru]]l maabus ja lõi [[sillapea]] 300 madrusest koosnev üksus [[Rosenbergi flotill]]ist [[kaptenleitnant]] von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ja ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel 17. Jalaväerügement. 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 vene sõdurit vangi võetud.
7. novembril 1917 moodustatud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid Keskriigid, mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu.
| |||