Šampanja: erinevus redaktsioonide vahel

Šampanja tähelend algas, kui Prantsusmaal hakati lubama müüma veini klaaspudelis. Tõsisem vahuveini tegemine sai hoo sisse, mil võeti kasutusele kvartsliivast inglise klaas, mis oli senisest klaasist tugevam ja sobis paremini vahuveini pudeldamiseks, kuna pidas šampanja survele vastu. Enne seda kippusid šampanjapudelid lõhkema ning šampanjakeldris liikumine oli üsna eluohtlik töö.

 

Champagne asetseb 150 kilomeetrit Pariisist idas, laiudes üle 34 000 hektari ja 320 küla (Cru). Kokku hõlmab piirkond ligikaudu 278 000 veiniaeda. 320st külast omavad 17 küla Grand Cru ja 42 Premier Cru staatust. Tavašampanja pärineb ülejäänud külades kasvatatud viinamarjadest.

 

* '''Côte de Sezanne'''

* '''Cote des Bar ehk Aube''' asub Champagne piirkonna kaguosas.

===Vintage ja Non-Vintage šampanja===

'''Aastakäiguta (Non-vintage)''' šampanja veinid on tavapäraselt segatud marjadest, mis on korjatud erinevatel aastatel (erinevad aastakäigud), kuid nad võivad sõltuvalt šampanja stiilist sisaldada ka viinamarju erinevatest Cru'dest ja marjasortidest. Enamik šampanjadest (isegi 4/5) on siiski ilma aastakäiguta vahuveinid (Non-Vintage, NV).