Redaktsioon: 3. märts 2016, kell 00:11 redigeeri Gert7 (arutelu \| kaastöö) 1697 muudatust Liidetud Olemus ja fašistlik majandus Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2016, kell 00:37 redigeeri eemalda Gert7 (arutelu \| kaastöö) 1697 muudatust P Paar parandust ja tsitaati Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2009}} {{Valitsusvormid}} '''Fašism''' ([[itaalia keel]]es ''fascismo'') on [[Poliitika\|poliitiline]] [[ideoloogia]], mis taotleb [[rahvus]]likele ja [[kultuur~~\|ktuur~~]]ilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva [[Riik\|riigi]] loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fašistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu [[Autoritarism\|autoritarismis]]. Fašistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik [[Dekadents\|dekadentsi]] ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues [[Repressioon\|repressiivne]] ja [[Sotsiaaldarvinism\|sotsiaaldarvinistlik]] keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fašistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas [[Vichy Prantsusmaa]] rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. Fašism tõusis esile Euroopas 20. sajandi esimesel poolel. Fašismile on iseloomulik kritiseerida [[Kapitalism\|kapitalistlikke]] ja [[Kommunism\|kommunistlike]] majandussüsteeme, liberaaldemokraatlikut poliitilist süsteemi ning nendega seotud liialt mõõdukaid konservatiivseid erakondi ja liberaalsete erakondade [[Sotsiaalliberalism\|ühiskondlikku liberalismi]], mida fašistid peavad dekadentsiks. Fašistide arust muutis [[Esimene maailmasõda\|Maailmasõda]] liberaaldemokraatia poliitiliseks igandiks ning vaid sõjaliselt ja isikuliselt mobiliseeritud autoritaarne riik suudab vastata ühiskondlikele ja majanduslikele kriisidele ning kaitsta oma rahvast. Fašistide jaoks pole vägivald objektiivselt halb ning nad usuvad, et see on vajalik rahva huvide kaitseks. 20. rida: Algselt hõlmas fašistlik teooria ka majanduse korraldamist põhimõttelisel tasemel, mis tulenes otseselt [[Sündikalism\|sündikalismi]] teooriatest, milles kommuunidele sarnanevad üksused ehk sündikaadid, mis keskendusid ametitele ja tööstusüksustele ning et [[Meritokraatia\|meritokraatlik]] tööjaotus ja võrdselt kättesaadav [[Haridus\|haridussüsteem]] aitab üle saada aristokraatiast ning luua õiglase ühiskonna. Sündikalistlik süsteem sisaldaks ka [[Ametiühing\|ametiühinguid]], mida fašism ja natsionaalsotsialism üldiselt maha surusid. Sündikalismis on leida ka teatud [[Anarhism\|anarhistlik]]<nowiki/>ud elemendid. [[Must Rinne\|Musta Rinde]] (''Kampfgemeinschaft Revolutionärer Nationalsozialisten'') looja [[Otto Strasser]] uskus, et Adolf Hitler oli reetnud partei algsed kapitalismivastased vaated. Paljud Musta Rinde ja ka Natsipartei vasakpoolsed elemendid tapeti [[Pikkade nugade öö\|pikkade nugade ööl]]. 20. sajandi fašistlike riikide majandussüsteeme on olnud keeruline lahti mõtestada. Need liikusid väga kiiresti sündikalismi sotsialistlikest ideaalidest [[Riigikapitalism\|riigikapitalismi]] poole. Tulemuseks oli tihti kiiresti muutuv lähenemine majandusasjadele. Mussolini majanduspoliitikat on erinevate analüütikute poolt nähtud nii ettekavatsetuna või täiesti improviseerituna.<ref name=Baker1>David Baker, "The political economy of fascism: Myth or reality, or myth and reality?" ''New Political Economy'', Volume 11, Issue 2 June 2006, pages 227 – 250</ref> Adolf Hitleri majanduspoliitika rõhus Saksa rahva mobiliseerimisele ja [[Teine maailmasõda\|II Maailmasõjaks]] ettevalmistumisele. Hitleri võimuletuleku ajaks aastal 1933 oli [[Weimari vabariik\|Weimari vabariigi]] majandus stabiliseerunud. Selleks ajaks oli vabariigi [[hüperinflatsioon]] juba 1924. aastal peatatud [[Riigimark\|Reichsmargi]] kasutuselevõtuga. Sellest hoolimata oli riigis töötuse protsent 30%.{{sfn\|DeLong\|1997}} See number langes kiiresti, kui Hitleri valitsus eemaldas naised tööjõu hulgast ja keelustas ametiühingud. Saksa tööliste palgad langesid 25% 1933. ja 1938. aastate vahel. Aastal 1937 töötas keskmine Saksa kodanik 47 tundi nädalas. Juba 1934. aastas keskendus Hitler taasrelvastamisele ning kogu majandus liikus selles suunas. Riigipanga president [[Hjalmar Schacht]] visati valitsusest 1937. aastal välja, kuna ta oli riigi militariseerumise vastu. == Ajalugu == 29. rida: 19. sajandi lõpul loodud fašistlikud ja paremäärmuslikud ideoloogiad said alguse vastupanust [[Ratsionalism\|ratsionalismile]], [[materialism\|materialismile]], [[positivism\|positivismile]], ülemklassile ehk buržuaale ja [[demokraatia\|demokraatiale]]. Peamised argumendid on need, et olemasolev kapitalistlik majandussüsteem, liberaaldemokraatlik poliitiline süsteem ja rõhk üksikisikute õigustele ja vabadustele tekitavad ühiskondliku nõrkuse, võõrandumise ja üleüldise allakäigu. Sajandilõpu ehk ''fin de siècle'''i mõtlejad toetasid emotsionalismi ehk tunnetepõhist filosoofiat, irratsionalismi ehk ebaratsionaalsust ja subjektivismi ehk eraisiku vaatenurga kujunemist ja selle põhjal käitumist. Üks tähtsatest filosoofidest sellel ajal oli sakslane [[Friedrich Nietzsche]], kelle lähenemine elule põhines kriitikast [[Budism\|budismi]] vastu, milles ta väitis, et inimene peaks omaks võtma kõik kannatused, selle asemel et neid vaigistada või vältida, nagu on põhiteemaks [[kristlus\|kristlikus usus]]. Nietzsche massipoliitikat ei toetanud, kuid ta ideed võeti palju hiljem [[Adolf Hitler\|Adolf Hitleri]] juhitud [[Natsi-Saksamaa]] juhtkonna poolt niivõrd omaks, et tema kirjandust hakati seal isegi kohustuslikus ~~kooras~~korras levitama. Üheks fašismi tähtsamaks alustalaks kujunes [[sotsiaalne darvinism]], mis väitis, et inimese füüsiline ja ühiskondlik olemus on vahetu ning inimseisund on lõputu tugevamate ellujäämine. Sotsiaaldarvinism vaidles positivismile vastu, et inimeste ellujäämine ja paljunemine ei tulene ratsionaalsest valikust, vaid pärimusest ja keskkonnast ning ka rassist. Antiratsionalism põhines ideel, et inimene pole ratsionaalne olend, vaid et ta otsused ning seega ka otsused, mis on tehtud demokraatia raamistikus, põhinevad alati emotsioonidel ja ühiskondlikel suhetel. 55. rida: [[Falang]], [[Hispaania]] [[Fascio di Combattimento]], [[Itaalia]] [[Lapua liikumine\|Lapua]], [[Soome]] [[Natsionaalbolševism]], [[Venemaa]] [[Natsionaalsotsialism]], [[Saksamaa]], [[Austria]] 74. rida: [[Vene fašism]] == ~~Välisviited~~Viited == {{viited}} == Välisviited == * [[Simo Runnel]]i [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/728/5/runnel.pdf magistritöö "Itaalia fašism eesti päevalehtedes aastatel 1919–1940", Tartu 2005 (pdf-formaadis)] * [http://8mai.wordpress.com/2007/04/02/fasismi-14-punkti/ Fašismi 14 punkti]

Fašism: erinevus redaktsioonide vahel