Eduard Oja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Eduard Oja haud.JPG|pisi|Eduard Oja ja Adele-Marie Oja haud Tartu [[Pauluse kalmistu]]l.]]
'''Eduard Oja''' ([[17. jaanuar]] [[1905]] [[Palupõhja]] – [[16. aprill]] [[1950]] [[Tartu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[Pedagoog|muusikapedagoog]] ja kriitik.
 
1919–1925 õppis Oja [[Tartu Õpetajate Seminar]]is, kus kohtus oma eakaaslase [[Eduard Tubin]]aga. 1925. aastal astus Eduard Oja [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemasse Muusikakooli]] viiuli erialale, kuid kooli lõpetas Oja hoopis [[Heino Eller]]i [[Kompositsiooni eriala|kompositsiooniklassis]] 1932. aastal. PealePärast kooli lõpetamist töötas Oja koorijuhi ja muusikapedagoogina. Samuti tegutses Oja muusikakriitikuna, arvustades teiste seas ka Tartut külastanud vene heliloojat [[Sergei Prokofjev]]it.
1919–1925 õppis Oja [[Tartu Õpetajate Seminar]]is, kus kohtus oma eakaaslase [[Eduard Tubin]]aga.
1925. aastal astus Eduard Oja [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemasse Muusikakooli]] viiuli erialale, kuid kooli lõpetas Oja hoopis [[Heino Eller]]i [[Kompositsiooni eriala|kompositsiooniklassis]] 1932. aastal. Peale kooli lõpetamist töötas Oja koorijuhi ja muusikapedagoogina.
Samuti tegutses Oja muusikakriitikuna, arvustades teiste seas ka Tartut külastanud vene heliloojat [[Sergei Prokofjev]]it.
 
Eduard Oja looming ei ole kuigi mahukas, kuna mitmed teosed on aegade jooksul hävinud. Valdav osa tema säilinud loomingust on aga ülimalt omanäoline ja väärtuslik.