Redaktsioon: 24. veebruar 2016, kell 19:50 redigeeri Pudisaatan (arutelu \| kaastöö) 46 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. veebruar 2016, kell 20:14 redigeeri eemalda Pudisaatan (arutelu \| kaastöö) 46 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
26. rida: Kõigepealt arendab disainer välja kella profiili, mis võimaldab tekitada kindlaid ülemhelisid. Helikõrgusel on määravaks kella ava diameeter ja seina paksus, ülemhelid sõltuvad pigem kella kujust. Joonise alusel valmistatakse proovivorm, selle järgi tehakse liivavorm, mille sisse valatakse pronksisulam.Käsikelli valmistatakse puhtast [[Pronks\|pronksist]], mis sisaldab umbes 80% [[Vask\|vaske]] ja 20% [[tina]]. Metalli kuumutatakse moodsates elektrilistes sulatusahjudes kuni 1177°C juures. Sulametall valatakse liivavormidesse spetsiaalsete rennide kaudu. Pärast pronksisulami tardumist, eemaldatakse liiv. Ülemäärane metall lõigatakse lahti, nii et järele jääb toorikkest, mis puhastatakse tsentrifuugi abil sissepõlenud liivast ja jääkainetest. Seejärel saadetakse toorik lõpliku vormi andmiseks ja häälestamiseks treialitööde osakonda. Kõigepealt treitakse tooriku väliskülge, kuni saavutatakse täpselt ettenähtud profiil või vorm. Järgmiseks treitakse kella seestpoolt, ja seal toimub ka kella häälestamine. Pärast iga üksikut metallilõiget seisatakse treipink, lüüakse kella ja loetakse tekkinud vibratsiooni häälestamisseadmega, mis võimaldab eristada toone 1/100 pooltooni täpsusega. Seejärel võib kell minna lihvimisele, poleerimisele ja lõpphäälestusele. Siis läheb kell edasi lihvimis- ja poleerimisosakonda, kus see lihvimismasinaga kõigepealt seestpoolt ja siis väljastpoolt siledaks lihvitakse. Täiuslikult häälestatud kella helitäpsus saavutatakse just lihvimisprotsessi käigus. Käsikella teised osad nagu käepide, käepideme piiraja, haamri ja tila mehhanism valmistatakse käsitööna ning valmistatakse ette kella lõplikuks montaažiks. Seejärel teeb kokku pandud kell läbi indekseerimisprotsessi, et kindlaks määrata need valuparameetrid, mis võimaldavad saavutada parima tonaalsuse. Kella omadused pannakse nende parameetrite alusel kirja ning kellavalu loetakse kinnitatuks. Sellele järgneb iga kella täielik muusikaline ja mehaaniline kontroll, enne kui koostatakse üksteisega sobivate kellade harmoonilised oktaav-komplektid.<ref name=":0">http://www.malmark.com/html/craftsmanship.php</ref> Käsikelli toodetakse tavaliselt 25, 37, 49, 73 või 85 kellast koosnevate komplektidena. Väiksemaid komplekte saab kellade lisamise teel suurendada. Valmistatakse ka suuri basskelli vahemikus C2-C#3, mis on nende kaalu vähendamiseks ja tugevama põhitooni tekitamiseks valmistatud [[Alumiinium\|alumiinisulamist]].<ref name=":0" /> == Kellamuusika == [[Pilt:Area X Handbell Practice.jpg\|thumb\|Käsikellamängijad harjutamas]] Käsikellad on alati olnud tihedalt seotud kirikuga ning seda ka tänapäeval, kuid järjest rohkem on need kasutusel professionaalses muusikas. Enamasti mängitakse muusikat, mis on kirjutatud või seatud spetsiaalselt käsikellade jaoks. On mitmeid käsikellanootide kirjastajaid, näiteks Hope Publishing Company, The Lorenz Corporation ja Alfred Music Publishing, kuid on ka individuaalseid seadjaid ja heliloojaid. Käsikellamuusikaga seotud tasud on tavaliselt tingitud saatmiskuludest, sest paljud noodid antakse välja vaid paberkujul. Kellaansamblite liikmed vajavad teistest ansamblitest pisut erinevat kordinatsiooni. Igal mängijal on ees terve noot, mitte ainult enda ~~osa~~partii. Käsikellanoodid näevad klaverinootidega sarnased välja, kuid reeglina kirjutatakse kellanootides esimese [[Oktav\|oktavi]] C# (C#5) ja kõik sellest allapoole jäävad noodid [[Bassivõti\|bassivõtmesse]] ehk alumisele noodireale. Esimese oktavi Db (Db5) ja kõik sellest ülespoole jäävad noodid kirjutatakse [[Viiulivõti\|viiulivõtmesse]] ehk ülemisele noodireale. Käsikellamuusikas on noodid kirjutanud ühe oktavi võrra madalamale, kui kellad tegelikult on, seega C5 ehk esimese oktavi C kell kõlab tegelikult nagu teise oktavi C. Enamus käsikelladele kirjutatud lugusid on lühikesed ja kestavad mõne minuti. Vähesed heliloojad ja arranžeerijad kirjutavad käsikelladele pikemaid ja keerukamaid lugusid - tavaliselt kasutatakse sellistes teostes ka teisi pille. == Käsikellad Eestis == Esimesed kellad toodi eestisse 1993. aastal, kui 1990. aastal alustanud Arsise kammerkoorist kasvas välja [[Arsis\|Arsise kellade ansambel]], kelle käsutuses on täna üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktavit Inglise käsikelli ja 7 oktavit ''chime''<nowiki/>'e.<ref name=":1">http://arsis.ee/uht-teist-ajaloost/</ref><ref name=":2">http://arsis.ee/arsisest/</ref> === Arsise kellade kool === 1999. aastal avati [[Tallinn\|Tallinnas]] Arsise Kellade Kool, mille eesmärgiks on näidata, kui tänuväärne on see instrument laste ning muusikaõpetuse seisukohalt. Käsikella abil on väga lihtne õpetada lastele esmaseid muusikalisi teadmisi. Kaks aastat hiljem avati kool ka [[Tartu\|Tartus]]. Kuigi muusikat õpitakse Arsise kellade koolis põhiliselt käsikellade abil, on seal lisaks ka [[Klaver\|klaveri]], [[Muusikaajalugu\|muusikaloo]] ja [[solfedžo]] tunnid. Arsises tegutseb kokku umbes 300 inimest.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Pärnu Käsikellastuudio Agapella === Pärnu Käsikellastuudio MTÜ eesmärk on propageerida käsikellamuusikat kui haruldast, omanäolist ja Eestis vähelevinud musitseerimisviisi ning pakkuda kvaliteetset hobiharrastust igas vanuses inimestele. Kokku tegutseb Pärnu Käsikellastuudios umbes 50 inimest. 2013. aasta septembris alustas MTÜ tütarettevõttena tegevust Pärnu Käsikellakool.<ref>http://parnuhandbells.blogspot.com.ee/2014/01/mtu-parnu-kasikellastuudio-tutvustus.html</ref> == Viidete loend ==

Käsikell: erinevus redaktsioonide vahel