Looming (ajakiri): erinevus redaktsioonide vahel

Loomingus töötas peale tehniliste töötajate ja keeletoimetajate erinevatel toimetajakohtadel kirjanikke, kriitikuid ja tõlkijaid. Sõjajärgsel ajal võeti Loomingu toimetusse tööle [[Rudolf Sirge]], [[Väino Ilus]], [[Harald Suislepp]], [[Einar Maasik]], [[Aksel Tamm]], [[Osvald Tooming]], [[Teet Kallas]], [[Ine Viiding]]. Parteitutest said koha algul [[Asta Hameri]], [[Hando Runnel]] ja hiljem [[Valeeria Villandi]] ning [[Ott Raun]]. Kultuuriväljaannete toimetuste komplekteerimist jälgis EKP Keskkomitee. Toimetuse komplekteerimine sõltus otseselt peatoimetajast, välja arvatud tema asetäitjad, kelle kinnitamisel ei saanud ta eirata partei juhtorganite hoiakut, sest asetäitjat ei saanud tööle võtta ilma EKP Keskkomitee sekretariaadi kinnitava otsuseta. Kui peatoimetajaks valiti [[Kalle Kurg]], võttis ta osakondadesse tööle ainult parteituid: ([[Mihkel Mutt]], [[Jaan Kruusvall]], [[Joel Sang]], [[Toomas Haug]], [[Rein Kruus]], [[Asta Põldmäe]], [[Mart Mäger]], [[Linda Uustalu]]. Peatoimetaja asetäitjateks said sellel ajal [[Rein Saluri]], [[Rein Veidemann]] ja [[Mihkel Loodus]], asendajana täitis seda kohta mõned kuud [[Teet Kallas]].<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud Oskar Kruus. Tallinn, Eesti Raamat 1995.</ref>Koos ajakirja mahu taotletud suurenemisega ja ajakirjanduse väljaandmise eeskirjade uuenemisega kasvas sellel ajal toimetuse koosseis. Kui pärast taasiseseisvumist majanduslikud võimalused ahenesid, ajakirja hakkas haldama SA Kultuurileht ja ajakirja maht tunduvalt vähenes, langes toimetuse liikmete arv seitsmele: peatoimetaja, peatoimetaja asetäitja, vastutav sekretär, ilukirjandustoimetaja, kriitika ja ringvaate toimetaja, keeletoimetaja, sekretär. Ajakirja formaat ja kujundus on aegade jooksul korduvalt muutunud. Ajakirja on kujundanud pikemat aega [[Jaan Klõšeiko]] ja [[Jüri Kaarma]].