Redaktsioon: 21. veebruar 2016, kell 16:43 redigeeri Suveniir-K (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust Uus lehekülg: 'pisi\|Sambad Tula Quetzalcoatli püramiidil pisi\|Vaade Tula Quetzalcoatli püramiidile '''Tula''' (nahua keeles Tōllan-Xīcocotit...'		Redaktsioon: 21. veebruar 2016, kell 20:02 redigeeri eemalda Suveniir-K (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:TulaSite81.JPG\|pisi\|Sambad Tula Quetzalcoatli püramiidil]] [[Pilt:TulaB03.jpg\|pisi\|Vaade Tula Quetzalcoatli püramiidile]] '''Tula''' ([[nahua keel]]es Tōllan-Xīcocotitlan) on endine [[tolteegid\|tolteekide]] riigi pealinn, mille varemed asuvad tänapäeva [[Mehhiko]]s [[Hidalgo osariik\|Hidalgo osariigis]] [[Tula de Allende]] vallas. Linn oli [[México org\|México oru]] ja [[Puebla-Tlaxcala org\|Puebla-Tlaxcala oru]] poliitiline keskus [[10. sajand\|10.]]-[[12. sajand]]il, [[Teotihuacan]]i languse ja [[Tenochtitlan]]i tõusu vahel. Selle mõju ulatus arvatavasti tänapäeva Mehhiko piiridest kaugemale, [[El Salvador]]i ja [[Nicaragua]] aladeni. Selle peamiseks vaatamisväärsuseks on [[Quetzalcoatl]]i [[püramiid]] (ka [[Tlahuizcalpantecuhtl]]i püramiid), mille otsas on neli 4 meetri kõrgust [[Basalt\|basaldist]] tahutud tolteegi sõjamehi kujutavat sammast. Varemetelinna ümber on loodud [[Tula rahvuspark]]. == Asukoht == == Ajalugu == === Linna tekkimine === === Õitseng === === Langus === == Arheoloogilised uuringud == Esimese Tula varemete teadusliku kirjelduse tegi [[1873]]. aastal Antonio García Cubas Mehhiko Geograafia- ja Ajalooühingust. Esimesed arheoloogilised kaevamised toimusid seal 1880-ndatel aastatel prantsuse arheoloogi [[Désiré Charnay]] juhtimisel. == Tula ja Chichén Itzá vahelised sidemed == Üks kõige vastuolulisemaid teemasid tolteekide pealinna ajaloos on selle suhe maajade linna [[Chichén Itzá]]ga. Mõlema linna vahelised sarnasused on tekitanud erinevaid hüpoteese nendevahelistest sidemetest, millest ükski pole pälvinud erialaspetsialistide täielikku toetust. Esimene, kes juhtis tähelepanu sellele, et Tula ja Chichén Itzá peaväljakute asend on üsna sarnane, oli Désiré Charnay. Temalt pärineb ka praeguseks kõrvale heidetud hüpotees, et maajade [[Puuc]]i linnad asutasid tolteegid. See sobis kokku müüdiga, mille järgi Quetzalcóatl aeti välja Tollani linnast, mille ta samastas Tulaga. Vastupidine hüpotees väidab, et maajad tungisid läbi Altiplano enne Tula õitsengut. Linda Manzanilla ja Leonardo López Luján väidavad oma teoses Atlas (1999) et nonoalkid (üks koos tolteekide kuninga [[Ce Ácatl Topiltzin Quetzalcóatl]]iga kuningriigi rajanud rahvastest) olid pärit [[Tabasco]] osariigi [[Mehhiko laht\|Mehhiko lahe]] rannikualalt, mis oli nii Kolumbuse-eelsel ajal kui ka tänapäeval asustatud maaja hõimudega. See tundub tõepärane, sest maajade mõjutatud rühmi on dokumenteeritud Kesk-Mehhikos hilisklassikalisel ajastul kohtades nagu [[Xochicalco]] (Valle de Morelos) ja [[Cacaxtla]] (Valle de Puebla-Tlaxcala); rääkimata varase postklassikalise ajastu linnade mitmerahvuselisest rahvastikust, kuigi maajade asualalt tulnud rühmade roll Tula õitseajal ei ole siiani spetsialistidele selge. {{pooleli}}

Tula (Mehhiko): erinevus redaktsioonide vahel