'''Laava''' on [[Vedelik|vedelas]] [[Agregaatolek|olekus]] [[kivim]]id, mis on [[Vulkaanipurse|vulkaanipurske]] tagajärjel maapinnale jõudnud.
[[Maa (planeet)|Maa]] sisemuses olevat sulakivimeist koosnevat massi nimetatakse [[magma]]ks. Kui magma jõuab maapinnani, siis nimetatakse tedaseda laavaks. Laavaks võidakse nimetatakse nii vedelat kui ka tardunud maapinnani jõudnud magmat.
Mööda maapinda vedelikuna voolav või voolanud tardunud laava on [[laavavool]].
[[Vulkaan]]i plahvatuslikkuse määravad peamiselt ära temasselles sisalduvad gaasimullid, mille esinemine ja käitumine omakorda sõltub magma koostisest. Kui magma sisaldab suhteliselt vähe [[räni]] ehk on [[Aluseline kivim|aluseline]], siis moodustub peamiselt laava. Kui aga magma sisaldab rohkelt räni, siis moodustuvad tefra, [[Püroklastiline kivim|püroklastilised kivimid]], [[pimss]], [[rüoliit]] jne. Põhjus on selles, et ränirikas magma on [[Viskoossus|viskoossem]] ning takistab gaaside väljapääsu magmast. Magmast eralduvad gaasid põhjustavad omakorda plahvatuslike vulkaanipursete tekke ning sellest tuleneva magma fragmenteerumise ning [[Vesiikul (geoloogia)|vesikulariseerumise]]. Väiksema viskoossusega aluselise basaltse magma korral pääsevad gaasid hõlpsamini magmast välja ning tulemuseks on vedela voolava laavavoolu tekkimine. Magma viskoossust mõjutavad peale ränisisalduse ka [[temperatuur]] (mida kõrgem, seda vedelam), vedela komponendi osatähtsus ([[kristall]]id laavas halvendavad tema voolavust) ning lenduvate ühendite ([[vesi]], [[süsinikdioksiid]]) sisaldus. Lenduvad ühendid vähendavad laava [[Magma polümeriseeritus|polümeriseeritust]] ning teevad ta vedelamaks, kuid seda niikaua kuni nad püsivad laavas. Eraldi gaasilise [[faas (füüsikaline keemia)|faas]]ina nad suurendavad laava viskoossust ning takistavad seega voolavust.
