Idel Jakobson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P replace archive.today -> archive.is (domain archive.today blocked by onlinenic) |
|||
20. rida:
==Tegevus Teise maailmasõja ajal==
Jakobson lahkus Eestist 1941. aasta juulis{{lisa_viide}} ning temast sai [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi]] Ukraina NSV Siseasjade valitsuse [[Starobelsk]]i siseasjade osakonna riikliku julgeoleku {{kas|juurdlusosakonna}} ülem (Starobelski piirkonda toimetati ka osa 1941. aasta [[juuniküüditamine|juuniküüditamise]] käigus deporteeritud eestlasi), hiljem oli Jakobson juurdlusosakonna ülem [[Sverdlovski oblast]]i siseasjade valitsuses. Jakobsoni "uurimistegevus" toimus kehaliste ja psüühiliste piinamiste saatel ja [[Andrei Võšinski|Võšinski]] doktriini ehk süüdioleku presumptsiooni alusel.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/2495021/eesti-ja-euroopa-uhisraha-demokraatia-defitsiit-kusimusi-hulganisti-kiirelt-lootusetusse-massimorvadest-hingerahuni-voshinski-doktriini-aluse-miks-on-vaja-kohut-vajame-linnaseadust-linna-ja-maa-erinevused-pole-kadunud-toona-ja-praegu-vastavalt Massimõrvadest hingerahuni]</ref><ref>[http://archive.
Sõja ajal kinnitas Jakobson ilma mingi kohtupidamiseta surmaotsuse [[Sosva]]s Vostok-Uralski vangilaagris 621 inimesele<ref>[http://arvamus.postimees.ee/2495021/eesti-ja-euroopa-uhisraha-demokraatia-defitsiit-kusimusi-hulganisti-kiirelt-lootusetusse-massimorvadest-hingerahuni-voshinski-doktriini-aluse-miks-on-vaja-kohut-vajame-linnaseadust-linna-ja-maa-erinevused-pole-kadunud-toona-ja-praegu-vastavalt Massimõrvadest hingerahuni]</ref>. Põhiliselt olid ohvrid [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] ajal Siberisse viidud eesti mehed. Ülekuulamised olid pealiskaudsed – pärast esimest vestlust valmis süüdistuskokkuvõte ja ettepanek karistuseks. Jakobsoni ohvrite hulgas oli ka tuntud ühiskonnategelasi, nagu [[Ado Birk]] ja [[Jaan Hünerson]]<ref>[http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1996/44/magnet.html Tundmatu sõjaroimar]</ref>.
| |||