Erinevus lehekülje "Jõgeva maakond" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1572 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel| räägib tänapäeva maakonnast; 1949 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit [[Jõgeva maakond (1949–1950)]]}}
{{Provints
| n
| nimi = Jõgeva maakond
| lipu_pilt = [[Pilt:Jõgevamaa lipp.svg|125px|border]]
| lipu_link = [[Jõgevamaa lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Jõgevamaa vapp.svg|100px]]
| vapi_link = [[Jõgevamaa vapp]]
| pindala = 2604
| elanikke =
| keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
| keskuse_nimi = [[Jõgeva]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Jõgeva maakond.svg|250px]]
}}
 
'''Jõgeva maakond''' ehk '''Jõgevamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s, mis hõlmab endise [[Jõgeva rajoon]]i ala. Maakond asetseb Ida-Eestis, [[Mandri-Eesti]] keskpunkti ja [[Peipsi]] järve vahel. Ajalooliselt on praegune Jõgeva maakond kuulunud [[Tartumaa|Tartu]]- ja [[Viljandimaa]] alla.
 
Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud [[voor]]ed: piklikud künkad ja orud, mille kujundasid [[jääaeg]]sed [[liustik]]ud. Seetõttu on maakonnas vaheldusrikas loodus, kus metsad ja rabad vahelduvad väiksemate järvedega. Omaette piirkonna moodustab Peipsi rand. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] legendid.
 
Jõgevamaal on kolm linna ([[Jõgeva]], [[Mustvee]] ja [[Põltsamaa]]), 11 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond 3 linnaks ja 10 vallaks. Praegune maakond loodi 1. jaanuaril 1990, maavanem on 2009. aastast [[Viktor Svjatõšev]].
 
Majanduses domineerib [[põllumajandus]], Peipsi rannikul on oluline ka [[kalapüük]].
 
Kultuuriloos on tähtis [[Põltsamaa]] kui Eesti ajakirjanduse sünnipaik, kuid Jõgevamaal asub ka [[Palamuse]], Oskar Lutsu teoste sünnikoht. Jõgevalt on pärit luuletaja [[Betti Alver]] ja muusik [[Alo Mattiisen]].
 
== Üldandmed ==
Anonüümne kasutaja