John von Neumann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Cuzto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
'''John von Neumann''' (ungari Neumann János Lajos; [[28. detsember]] [[1903]] – [[8. veebruar]] [[1957]]) oli Ungari juudi päritolu USA [[matemaatik]], füüsik ja leiutaja.
 
Ta on andnud olulisi panuseid mitmes erinevas valdkonnas, sealhulgas [[Matemaatika|matemaatikas]], [[Funktsionaalanalüüs|funktsionaalanalüüsis]], [[Füüsika|füüsikas]], [[Majandusteadus|majandusteaduses]], [[Arvutustehnika|arvutustehnikas]] ning [[Statistika|statistikas]]. Ta oli teerajajaks [[operaatorteooria|operaatorteooriale]] [[Kvantfüüsika|kvantfüüsikas]] ning funktsionaalanalüüsile. Lisaks oli ta üheks põhiliikmeks [[Manhattani projekt|Manhattani projektis]]. Von Neumanni matemaatiline analüüs isereplitseerumise struktuurist eelnes [[DNA]] struktuuri avastusele.
John von Neumann andis riiklikule teadusteakadeemiale lühikese nimekirja faktidest oma elu kohta. Selles nimekirjas ütles ta, et tema jaoks tähtsaimad tööd on kvantfüüsikast, mille kallal ta töötas Göttingenis 1926. aastal ning seejärel Berliinis aastatel 1927–1929. Koos füüsikateoreetiku [[Edward Teller]]i ning matemaatiku [[Stanislaw Ulam]]iga töötas von Neumann välja võtmesammudolulised sammud tuumafüüsikas, mis on seotud termotuuma reaktsioonidega ning [[Vesinikpomm|vesinikpommiga]].
Von Neumann kirjutas oma elu jooksul 150 avaldatud tööd, 60 neist matemaatikast, 20 füüsikast ning 60 matemaatika rakendustest. Tema viimaseks tööks oli lõpetamata käsikiri, mille ta enne surma kirjutas haiglas. See annab selgeid vihjeid sellest, millised teemad teda surma ajal paelusid.<ref>{{netiviide | URL =https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann | Pealkiri =J. von Neumann | Autor = | Kasutatud = }}</ref>
10. rida:
==Eraelu==
 
Von Neumann oli abielus kaks korda. Ta abiellus Mariette Kövesiga 1930. aastal, veidi enne emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse. Enne abielu oli ta ristitud katoliku kirikus. Neil oli üks tütar (von Neumanni ainus laps), Marina, kes on nüüdseks väljapaistev õppejõud rahvusvahelise kaubanduse ning avaliku korra alal Michigani ülikoolis. Nad lahutasid 1937. aastal ning 1938. aastal abiellus von Neumann Klara Daniga, kellega ta kohtus Budapestis enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust.<ref>{{netiviide | URL =http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/von-neumann-john.pdf | Pealkiri =Biograafiline memuaar | Autor =S.Bochner | Kasutatud = }}</ref> Von Neumannile ei väljastatud algselt luba Ameerika Ühendriikidesse emigreerumiseks, olgugi, et ta oli juba siis tunnustatud ning andekas matemaatik. Hiljem, tänu teiste teadlaste abile, sai ta loa siseneda USA-sse ning samuti sai ta ka USA kodakondsuse. Von Neumann ennustas, et Saksamaa hakkab Euroopat üle võtma ning nägi seega ette tagajärgi, mis hakkavad juhtuma juutidega. Tänu sellele õnnestus temal ja ta perel õigeaegselt põgeneda USA-sse.<ref>{{netiviide | URL =http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,21839,00.html | Pealkiri =John von Neumann | Autor =Nathan Myhrvold | Kasutatud = }}</ref>
 
Von Neumannil oli mitmesuguseid kultuurilisi huve. Kuuendaks eluaastaks rääkis von Neumann ladusalt ladina ning vana-kreeka keelt. Kogu oma elu vältel oli tal suur kirg iidse ajaloo vastu.
Hoolimata sellest, et ta oli väga halb autojuht, meeldis talle siiski autodega sõita. Sageli luges ta sõites raamatuid, mistõttu sattus ta mitmel korral vahi alla ning liiklusõnnetustesse. Kui Cuthbert Hurd ta konsultandina [[IBM]]-i tööle võttis, pidi Hurd sageli maksma von Neumanni liiklusrikkumiste tagajärjel saadud trahve. Ta uskus, et von Neumanni matemaatiline mõtlemine toimus suures osas intuitiivselt.
 
Von Neumann armastas süüa, juua ning pidutseda. Ta nautis juudihuumorit ning tegi sageli muste nalju, eriti oma ajal [[Princetoni Ülikool|Princetonis]], kus ta sageli mängis [[Grammofon|grammofoniga]] valjuhäälselt Saksa marssi. Sellega segas ta oma kaaskollege, sealhulgas ka [[Albert Einstein|Albert Einsteini]]. Von Neumann tegi mõned oma parimad tööd välkkiirelt lärmakates, kaootilistes keskkondades. Talle ei meeldinud kunagi teha tööd vaikses keskkonnas, isegi kodus tegi ta tööd elutoas, kus televiisor valjuhäälselt mängis.
 
==Hilisem elu ning surm==
 
1955. aastal diagnoositi von Neumannil luuvähk. Von Neumanni biograaf, Norman Macrae on spekuleerinud, et vähi võis põhjustada mehe viibimine tuumarelvade testimise lähedal viibimine. Tema emal, Margaret von Neumannil diagnoositi vähk 1956. aastal ning ta suri kaks nädalat pärast diagnoosi saamist. John suri 18 kuud pärast diagnoosi saamist. Sellel perioodil naases von Neumann katoliku usku. Oma surivoodil etles John sõna-sõnalt esimesed read [[Goethe]] [[Faust (Goethe)|"Faustist"]], lõbustades sellega oma venda. Von Neumann suri poolteist aastat pärast diagnoosi saamist Walter Reedi armee meditsiinikeskuses, [[Washington|Washingtonis]]. Need kuud veetis ta sõjalise julgeoleku tõttu valve all, et ta tugevate ravimite tõttu ei avaldaks riigisaladusi. Ta maeti Princetoni kalmistule, New Jerseys.<ref>{{netiviide | URL =https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann#Later_life_and_death | Pealkiri =Surm | Autor = | Kasutatud =03.01.2016 }}</ref>
 
==Auavaldused==