Bakterid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
'''Bakterid''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka keelest]] ''βακτήριον'' (''baktērion''), 'kepp, pulk, sau' ) on kõige väiksemad (mikroskoopilised) [[Üherakuline organism|üherakulised]] [[Eeltuumsed|eeltuumsed]] organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 [[
Ühes grammis mullas leidub tüüpiliselt 40 miljonit bakterirakku ja ühes milliliitris vees keskmiselt miljon bakterit. Kogu Maal on ligikaudselt 5×10<sup>30</sup> bakterit<ref name=pmid9618454>{{cite journal |author=Whitman WB, Coleman DC, Wiebe WJ |title=Prokaryotes: the unseen majority |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=95 |issue=12 |pages=6578–83 |year=1998 |pmid=9618454 |pmc=33863 |doi=10.1073/pnas.95.12.6578|bibcode = 1998PNAS...95.6578W }}</ref>, ületades oma biomassilt kõiki taimi ja loomi kokku.<ref>C.Michael Hogan. 2010. [http://www.eoearth.org/article/Bacteria?topic=49480 ''Bacteria''. Encyclopedia of Earth. eds. Sidney Draggan and C.J.Cleveland, National Council for Science and the Environment, Washington DC]</ref> Bakterid on väga olulised [[aineringe]]s, näiteks surnud orgaanilise aine [[lagundajad|lagundajatena]] ja [[lämmastik]]u sidujatena atmosfäärist ([[mügarbakterid]]) jm.
|