Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
'''Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik''' ([[valgevene keel]]es ''Крыжаўзвіжанская царква'') on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Zielzin]]is.
 
Kirikut kasutavad õigeusklikud,. seeSee on kaitse all olev ehitusmälestis. Kirik on tänapäeval kasutuses.
 
==Kirikuhoone==
 
Hoone on [[Eklektitsism (kunst)|eklektitsismi]] näitena kaitse all. Kividest ehitatud kiriku seinad kaeti valge [[krohv]]ikihiga. Hoone on lihtsa põhiplaaniga; sissepääsu juures asub [[narteks]], hoone tagaküljel asuvad [[apsiid]] ja [[käärkamber]]. Kiriku juures seisab kahekorruseline [[kellatorn]], milles asuvvaasuva kella kinkis kogudusele tsaar [[Aleksander II]].<ref>http://www.sobor.by/page/Svyato_Krestovozdvigenskomu_hramu_v_derevne_Zelzin_Pruganskogo_rayona_Brestskoy_oblasti_ispolnyaetsya_130_let</ref>
 
 
Kirikus asub kivist kahe poolega [[ikonostaas]]. Interjööri ilmestavad [[friis]]id ja [[pilaster|pilastrid]].
29. rida ⟶ 28. rida:
Praegune kirik valmis XIX sajandil ja see ehitati vana kihelkonnakalmistu juurde. Vanast kirikust viidi sinna üle Jumalaema [[ikoon]] ja tammepuust rist. Aastal [[1900]] ehitati kohaliku vaimuliku Antoni Radkieviči eestvedamisel kiriku juurde kivist kabel.
 
Aastal [[1962]] kirik suleti ja hoone muudeti kohalikuks klubiks. Osa kirikuvaradest, sealhulgas ikoonid, viidi [[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]usse, osa kirikuraamatuid aga [[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]usse. Hoone vajas aga remonti ja ei sobinud seega klubi vajadusteks, seega rajas kohaliku kooli direktor sinna [[lasketiir]]u. Aastal [[1963]] põles kirik maha, püsti jäid vaid hoone kivist seinad.<ref>[http://www.sobor.by/page/Svyato_Krestovozdvigenskomu_hramu_v_derevne_Zelzin_Pruganskogo_rayona_Brestskoy_oblasti_ispolnyaetsya_130_let Свято-Крестовоздвиженскому храму в деревне Зельзин Пружанского района Брестской области исполняется 130 лет.]</ref>
 
Kirikut hakati taastama XX sajandi üheksakümnendatel aastatel. Töid finantseerisid kohalikud [[kolhoos]]id. Aastal [[1994]] pühitses metropoliit [[Filaret (Vahromejev)|Filaret]] kiriku taas. Aastal [[1995]] korrastati kiriku ümbrus ja taastati kabel.