Kinnine linn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
'''Kinnine linn''' on endises [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja praegusel [[Venemaa]]l asula, kuhu ligipääs on võimalik vaid erilubadega.
 
Rahvakeeles nimetati nõukogude ajal kinnisteks linnadeks kõiki linnu, kuhu sõitmine nõudis eriluba või oli muul viisil takistatud. Eriti rangelt olid ja on valvatud tänapäevasenn ametliku nimega '"suletud haldus-territoriaalsed moodustised'" (praegune ametlik nimetus [[vene keeleskeel]]es ''ЗАТО'' '' закрытое административно-территориальное образование'', ''ZATO'' '' zakrõtoje administrativno-territorialnoje obrazovanije''), kuhu välismaalasi üldse ei lubatud.
 
Kinnistes linnades toodetakse, säilitatakse või utiliseeritakse [[massihävitusrelv]]i ja radioaktiivseid aineid või on seal muud sõjalise tähtsusega objektid. Venemaal on nende asulate (''ЗАТО'') nimekiri kirjas spetsiaalses seaduses.
8. rida:
Aastal [[2002]] elas Venemaal kinnistes linnades ja asulates 1,345 miljonit inimest. Kõige rohkem on kinnisi asulaid [[Murmanski oblast]]is.
 
Kinnise linna territooriumi piir ei pruugi kokku langeda teiste haldusüksuste territooriumi piiridega ning ühe linna haldusala võib ulatuda mitme oblasti või vabariigi alale. Näiteks [[Sarov]]i linn on ametlikult [[Nižni Novgorodi oblast]]is, kuid tegelikult kuulub linna haldusalasse ka maad [[Mordva Vabariik|Mordva VabariigisVabariigi]] territooriumi.
 
Venemaal on kinnise linna [[omavalitsus]]el piiratud otsustusõigus. Seaduses ettenähtud juhtudel (maa ost ja erastamine, välisinvesteeringud jms) tuleb otsused kooskõlastada Venemaa föderaalvõimuga.