Teadmine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
Teaduslikuks teadmiseks tuleb pidada aga ka loogika seaduste või matemaatika tõdede teadmist, mida ei saa aga kuidagi eksperimentaalselt kontrollida.
 
== Teadmise definitsioondefinitsiooni probleem analüütilises filosoofias ==
===Teadmise defineerimine===
 
Teadmise [[definitsioon|defineerimine]] tähendab osalt sõnade "teadmine" ja "teadma" intuitiivse tähenduse väljaselgitamist ja fikseerimist, osalt nende sõnade tähenduse kehtestamist. Filosoofia ei saa arvestada nende sõnade kõiki kasutusjuhte, sest siis läheks esiteks asi lootusetult keeruliseks ja teiseks oleks juba tegemist [[keeleteadus]]e, mitte filosoofiaga. Teadmise defineerimise maski alla tunduvad olevat peitunud teoreetilised küsimused teadmise olemuse kohta.
 
===Propositsiooniline teadmine ja teised teadmisviisid===
Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et ''p'' (''S'' on teadmise [[subjekt]] ehk see, kes teab). Niisugust teadmist-et ([[inglise keel|inglise]] ''knowing-that'') nimetatakse ka [[propositsionaalne teadmine|propositsionaalseks teadmiseks]], sest teadmine, et ''p'', on [[propositsioon]]i ''p'' teadmine. (Propositsiooni me päris täpselt ei defineeri, ütleme vaid, et propositsioon on see miski, mida võib teada, mida võib uskuda, milles võib kahelda jne ning mis on kas [[tõesus|tõene]] või [[väärus|väär]].) Mõnikord räägitakse ka veel muud sorti teadmistest, kuid need tulenevad õigupoolest inglise keele omapärast: inglise keeles kasutatakse sõna ''to know'' ka [[oskus]]e (''to know how to''...; [[protseduuriline teadmine]] ehk [[võimeteadmine]] (''ability knowledge'')<ref>Pritchard 2006:4</ref>) ning kellegi või millegiga tuttavoleku tähenduses.
 
===Defineerimine tarvilike ja piisavate tingimuste kaudu===
Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et ''p'', püütakse leida [[tarvilikud ja piisavad tingimused]] selleks, et S teaks, et ''p''. Olgu need tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>. Siis igaüks neist on [[tarvilik tingimus|tarvilik]] selleks, et S teaks, et ''p'': kui S teab, et ''p'', siis [[kehtivus|kehtib]] A<sub>1</sub>; kui S teab, et ''p'', siis kehtib A<sub>2</sub>; …; kui S teab, et ''p'', siis kehtib A<sub>''n''</sub>. Ja kõik tingimused kokku on [[piisav tingimus|piisavad]] selleks, et S teaks, et ''p'': kui kehtivad tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>, siis S teab, et ''p''. Kokkuvõttes: S teab, et ''p'', [[siis ja ainult siis]] (ehk: [[parajasti siis]]), kui kehtivad tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>.
 
===Tõesuse nõue===
Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et ''p'', on see, et ''p'' oleks [[tõesus|tõene]]. Ei ole võimalik teada seda, mis on [[väärus|väär]]. Kõik, mida teatakse, on tõene.<ref>[[Duncan Pritchard]] (2006: 5) selgitab seda nõuet nii: tõesus toetab meie ootust, et teadja saaks asjadest õigesti aru.</ref> Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea.
 
;Küsimus järelemõtlemiseks: Kas selleks, et S teaks, et ''p'', on tarvis, et S [[uskumine|usuks]], et ''p''?
 
===Uskumise nõue===
Kas selleks, et ''S'' teaks, et ''p'', on tarvis, et ''S'' [[uskumine|usuks]], et ''p''? Võõrplaneetlased ei usu, et [[Jumala olemasolu|Jumal on olemas]]; nad teavad, et Jumal on olemas, st see pole nende jaoks uskumise küsimus, nad on Jumalat oma silmaga näinud. Seega ei ole uskumine teadmise tarvilik tingimus. See näide näitab, et sõna "uskuma" kasutatakse mõnikord tähenduses, mis implitseerib, et usk ei ole kindel.<ref>[[Duncan Pritchard]] (2006: 5) tõlgendab olukorda nii, et propositsiooni mitte ainult ei usuta, </ref> Seetõttu lepime kokku, et mõistame uskumise all tõeseks pidamist. Kas on võimalik teada, et ''p'', ja ometi mitte pidada tõeseks, et ''p''? Tundub, et ei ole.<ref>[[Duncan Pritchard]] (2006: 5) selgitab seda nõuet nii: kui teadja ei usuks seda, mida ta teab, siis poleks teadmisel teadjaga seost.</ref> Seetõttu võib uskumist pidada teadmise tarvilikuks tingimuseks.
 
Uskumine ei ole teadmise piisav tingimus, sest ma võin uskuda seda, mis pole tõsi ja mida ma seetõttu ei tea.
 
===Õigustatuse nõue===
Tõene uskumus ei pruugi veel olla teadmine. Ma võin uskuda, et võidan järgmisel kuul miljon krooni. Ja kui ma tõesti võidan, siis see veel ei tähenda, et ma praegu seda teaks.