Raba: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Kaasikjärve raba02.jpg|pisi|Kaasikjärve raba.]]

[[Pilt:Männikjärve raba01.jpg|pisi|Männikjärve raba.]]

'''Raba''' ehk '''kõrgsoo''' on üksnes sademeist toituv [[soo]], milles ladestub kasvav [[turvas|turbakiht]].

 

 

==Taimed==

Mullastiku, hüdroloogiliste ja klimaatiliste tingimuste omapära tõttu valitsevad rabades sellised ökoloogilised tingimused, mida suudavad taluda vaid vähesed taimed ning sellepärast on rabades floorat vähe liike. Sagedamini esinevaid [[katteseemnetaimed|katte-]] ja [[paljasseemnetaimed|paljasseemnelisi taimi]] on rabas kokku umbes paarkümmend liiki ja umbes samapalju on ka [[pärislehtsammal|pärislehtsamblaid]] ja [[turbasammal|turbasamblaid]]. [[Rindelisus]]e järgi kuuluvad taimed kas samblarindesse, rohu-puhmarindesse või puurindesse, kusjuures puurinne Eesti rabades sageli puudub.<ref name="Valk, 2005">Valk, U. 2005. Eesti rabad: ökoloogilis-metsanduslik uurimus. Halo Kirjastus, Tartu.</ref>

 

 

===Rohu- ja puhmarinne===

Eesti rabades on levinuim [[puhmas]] [[kanarbik]], mis eelistab kasvamiseks sügava veetasemega rabaosi ning võib takistada valgusnõudlike sfagnumite levikut. Teiseks sagedasemaks valitsevaks taimeks on [[sookail]], mis kasvab kuivematel rabaosadel (tihti mätastel, peenardel). Puhmarindes kasvavad veel: [[pohl]], [[sinikas]], [[mustikas]], [[hanevits]], [[kukemari]], [[jõhvikas]], [[küüvits]], [[porss]], [[tupp-villpea]], [[raba-jänesvill]], [[rabamurakas]].<ref name="Valk, 2005" />

 

Rabamändidel võib lähemal vaatlusel leida mitmeid eriomaseid tunnuseid, mida mineraalmaal kasvavatel mändidel ei leidu. Näiteks on noorte ja madalate rabamändide tüvedel sageli lõvesid (näsakujulised moodustised, mis katavad samblasse jäänud tüveosa). Teiseks tunnuseks on juurekaela kooldumine ja juurestiku mandumine. Kolmandaks rabamändide pindmine juurestus. Kõige sagedasem rabamännivorm Eestis on ''F. litwinowii''.<ref name="Valk, 2005" />

 

Madal- ja siirdesooga võrreldes on rabad loomastiku poolest mõnevõrra liigivaesemad ja ka asustustihedus on enamasti hõredam. Nii on see eriti [[selgrootu]]te puhul. Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba.<ref name="Valk, 1988">Valk, U. 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn.</ref>

 

 

==Vesi==

Raba võib käsitleda veekoguna, kus vesi on väikese kuivainekogusega tugevasti seotud. Rabaturba kogumassist 90–95% moodustab vesi. Suur veesisaldus tihti aga takistab rabade kasutamist, mõjutab raba ümbritsevate alade [[veerežiim]]i ning põhjustab ka nende [[soostumine|soostumist]].<ref name="Valk, 1988" />

 

 

===Rabaveestik===

Rabamaastikku ilmestavad [[veekogu]]d: rabajärved, jõed, ojad, [[laugas|laukad]], [[älves|älved]], rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad. Laukad ja älved on eriomased rabadele.<ref name="Valk, 2005" />

 

 

==Rabad Eestis==

{{Vaata|Eesti sood}}

Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]].