Arutelu:Rakettmootor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Jostikas (arutelu | kaastöö)
P Lisatud allkiri.
2. rida:
:Ma varjatult eeldasin, et artikleis, kus kasutati sõna "raketimootor", kasutati seda vääralt (tavakeele kohaselt), terminoloogiliselt peaks õige olema "rakettmootor". Aga ma võin eksida--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. juuli 2012, kell 15:40 (EEST)
Kas hapendi on õige sõna, mida oksüdandi kohta kasutada? --[[Kasutaja:HeikkiS|HeikkiS]] ([[Kasutaja arutelu:HeikkiS|arutelu]]) 29. detsember 2015, kell 17:43 (EET)
:Ise kasutaksin hoopis "oksüdeerija".--[[Kasutaja:Jostikas|Jostikas]] ([[Kasutaja arutelu:Jostikas|arutelu]]) 29. detsember 2015, kell 18:55 (EET)
::"Oksüdeerija" on OK. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2015, kell 12:05 (EET)
Praegune definitsioon artikli alguses kehtib sisuliselt vaid keemilise rakettmootori kohta. Pakun, et sissejuhatuse võiks kaheks lüüa: üld-definitsioon ning teise lausena tutvustus tuntuima, ehk keemilise R. kohta. Ehk siis:
:'''Rakettmootor''' on [[reaktiivmootor]], mis ei vaja [[reaktiivjuga|reaktiivjoa]] tekitamiseks väliskeskkonda<ref name="Tehnikaleksikon">1981. [[Tehnikaleksikon]]. Tallinn, Valgus. Lk 416</ref>. Tuntuim on keemiline rakettmootor, milles energia allikaks on mõni eksotermiline keemiline reaktsioon (peamiselt [[põlemine]] ja [[katalüüs|katalüütiline lagunemine]]), ning reaktiivjoa moodustavad selle kuumad jääkgaasid. Keemiline rakettmootor ei vaja töötamiseks välisõhku ei oksüdeerija ega reaktiivmassina.
Hoiab definitsiooni korrektsena, aga seob samas ka põhikooli füüsikast pisut tuttavama süsteemi sissejuhatusse.[[Kasutaja:Jostikas|&#32;-- Jostikas]] ([[Kasutaja arutelu:Jostikas|arutelu]]) 2. jaanuar 2016, kell 15:25 (EET)
Naase leheküljele "Rakettmootor".