Erinevus lehekülje "Virmalised" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
[[Pilt:AuroraB.jpg|thumb|Virmalised]]
[[Pilt:Polarlicht_2.jpg|thumb|Virmalised]]
[[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg|pisi|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015.]]
'''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake|laetud osakeste]] (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.
 
Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
 
Kui ergastatuks osutub atomaarne [[hapnik]], kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) [[valgus]]t. Molekulaarne [[lämmastik]] kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka [[Eesti]]s .
 
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – päikesetuul.
 
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].
 
==Välislingid==