Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 03:57 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. detsember 2015, kell 16:42 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 051 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:AuroraB.jpg\|thumb\|Virmalised]] [[Pilt:Polarlicht_2.jpg\|thumb\|Virmalised]] [[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg\|pisi\|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015.]] '''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused\|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake\|laetud osakeste]] (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge\|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)\|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega. 11. rida ⟶ 12. rida: Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli\|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned\|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne [[hapnik]], kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) [[valgus]]t. Molekulaarne [[lämmastik]] kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka [[Eesti]]s . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – päikesetuul. ▼ ▲Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]]. ==Välislingid==

Virmalised: erinevus redaktsioonide vahel