Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P enamvähem > enam-vähem |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[
[[
[[File:Coat of Arms of Cesvaine.svg|right|100px|Sesviina vapp]]▼
'''Cesvaine piiskopilinnus''' ehk '''Sesviina piiskopilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96055169&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> (läti [[Cesvaine]], saksa ''Seßwegen'', vene ''Tšesvin'') oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzemes, Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=645146¢ery=6315631&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref>, Sesviina luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, ''Sesse – Bach'') jõe käärus ja selle paremkaldal<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=640589¢ery=6316357&zoom=1&layer=map&ls=c, Sesviina kaart]</ref>. Muinasajal kuulus piirkond [[Tālava]] [[maakond|maakonna]] lõunaossa, [[Autine]] [[linnusepiirkond|linnusepiirkonna]] põhjapiiri lähedale. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Võnnu maakonna Sesviina kihelkonnas<ref>Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1798, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wendenshce Kreis, No. II</ref> (''Kirchspiel Sesswegen''). Praegu asetseb linnuse kohal Sesviina mõis-jahiloss. Mõisa aadress on Cesvaines novads, Cesvaine, Pils iela 1, LV-4871.▼
▲'''Sesviina piiskopilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96055169&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> (läti [[Cesvaine]], saksa ''Seßwegen'', vene ''Tšesvin'') oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzemes, Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=645146¢ery=6315631&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref>, Sesviina luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, ''Sesse – Bach'') jõe käärus ja selle paremkaldal<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=640589¢ery=6316357&zoom=1&layer=map&ls=c, Sesviina kaart]</ref>. Muinasajal kuulus piirkond [[Tālava]] [[maakond|maakonna]] lõunaossa, [[Autine]] [[linnusepiirkond|linnusepiirkonna]] põhjapiiri lähedale. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Võnnu maakonna Sesviina kihelkonnas<ref>Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1798, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wendenshce Kreis, No. II</ref> (''Kirchspiel Sesswegen''). Praegu asetseb linnuse kohal Sesviina mõis-jahiloss. Mõisa aadress on Cesvaines novads, Cesvaine, Pils iela 1, LV-4871.
Paikkond asub kõrgustikul umbes 160 m üle merepinna, väga künklikus ümbruskonnas.
[[File:Tsässviina 1.jpg|thumb|Linnuse plaan XVII sajandist. Rootsi Sõjaarhiiv.]]▼
==Nimekujud==
18. rida ⟶ 15. rida:
==Ajalugu==
===Linnus algusaegadest Liivi sõjani===
53. rida ⟶ 50. rida:
[[1560]]. aasta jaanuari algul ründasid venelased oma uuest tugipunktist Tartust Vana-Liivimaa keskosa – Trikatat, Sesviinat ja Smiltenit. Nõuti Sesviina linnuse alistumist, toodi puud värava juurde ja taheti need lahti põletada. Pärast seda, kui linnusest avati tuli ja lasti 6 venelast surnuks, loobuti rünnakust ja rahulduti ümbruskonna rüüstamisega.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 113, ISBN 5-460-00216-8</ref>
[[1572]] läänistas [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] Sesviina linnusele kuuluvad mõisad – ''Sesswegen''i, ''Gravendahl''i, ''Aiskuje'' ja ''Busskowsky'' koos Sesviina linnakesega vabahärra Johann Taube von Fierile. Sama Taube oli [[1563]]–[[1571]] Vene tsaaririigi teenistuses ja kuulus ka
[[1577]] juunis tuli tsaar [[Ivan IV|Ivan Groznõi]] 50 000-mehelise vene väega uuesti Pihkvast endise Riia Peapiiskopkonna kaudu Liivimaale ja vallutas kerge vaevaga maa idaosas hulga linnuseid. Krustpilsist (''Kreuzburg'') tulles hõivati 18. augustil Laudona (''Laudohn'') ja jõuti Sesviina alla. Sesviina ei alistunud ja pani kaua vastu. Venelaste kaotused olid suured, kuid 21. augustil linnus langes<ref>[http://books.google.ee/books?id=WcsGAAAAYAAJ&pg=PA186&dq=Kirchspiel+Laudon&hl=en&sa=X&ei=aCPtUsDfOsXm7Aax-oCICg&ved=0CF4Q6AEwCDhG#v=onepage&q=Kirchspiel%20Laudon&f=false, Scriptores rerum livonicarum: Bd. I. Balthasar Russow., lk. 124]</ref>. Venelased korraldasid veresauna – suur osa aadlikest aeti teibasse ja 1500 linnuses olnud kaitsjat tapeti kohe.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 285, ISBN 978-9985-876-83-1</ref>. Kättesaadud Taube sugulased poodi üles. Sesviina nimetati ümber Tšistviniks (Чиствин). Linnus ise tõenäoliselt osaliselt purustati. Sesviinast suundusid venelased Berzaune ja Kalsnava peale.
[[1582]] said poolakad venelaste lüüasaamise tõttu Liivimaal linnuse tagasi ja Taube sai oma valdustesse naasta. Asulas oli 80 maja ja linnusele kuulus u
[[1599]] valitses seal vabahärra Taube poeg Wilhelm Friedrich. Tema poeg, Rootsi rittmeister George Johann Taube nimetas end samuti Sesviina ja Fyri vabahärraks. Rootslaste võimu kinnitumisel Liivimaal võeti maavaldus aga jälle riigile tagasi.
[[1625]] andis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Sesviina valdused oma kammerjunkrule krahv Niels Brahele. Reduktsiooniga läksid mõisad jälle kroonule.
[[1626]] vallutasid ja põletasid poolakad osaliselt purustatud linnuse veelkord maha.<ref>[http://books.google.ee/books?id=-MsRAAAAYAAJ&pg=PA60&dq=Schloss+Bersohn&hl=en&sa=X&ei=VsnNUrO_NoP27AarnIGQAg&ved=0CDEQ6AEwATgy#v=onepage&q=Schloss%20Bersohn&f=false, Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung, Bornhaupt, lk. 60]</ref>
72. rida ⟶ 69. rida:
===Kindlus Põhjasõjast tänapäevani===
[[Pilt:Cesvaine piiskopilinnus.JPG|pisi|Säilinud linnusevaremed.]]
[[1700]] kaebas pastor Neydall, et tuleb viibida pidevas hirmuõhkkonnas oma elu pärast, talupojad aga põgenevat venelaste juurde ja ei taha osaleda lossi kindlustustöödel. Põhjasõja ajal pühiti Sesviina jällegi maapinnalt minema.
[[1782]] kirjeldas [[August
[[1894]]–[[1896]] ehitati vana mõisahoone asemele uus suursugune jahiloss. Ehitusmaterjaliks lammutati vanad linnusevaremed laiali. Ehitus läks maksma 3 miljonit kuldrubla. Kuni lossi valmimiseni elas parun Adolf Gerhard B. E. von Wulff [[Koivaliina|Atsele]] lossis.
[[2001]]–[[2003]] viidi Ieva Ose juhendamisel läbi väikesed arheoloogilised kaevamistööd säilinud linnusemüüride juures.
[[2002]].
==Ehitus==
[[File:Cesvaine Castle, 2013, 2.jpg|thumb|Vaade põhjasuunast eeslinnuse väravaehitise varemele ja poolümara torni asukohale. Vasakul jookseb eeslinnuse kastelli läänepoolse kaitsemüüri vundament. Paremal on vallikraav. September 2013.]]
▲[[File:Cesvaine Castle, 2013, 1.jpg|thumb|Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013]]
Sesviina ei olnud küll piiskopi residentslinnus, ent asudes peapiiskopkonna idaalade keskel oli tal piirkonnas keskusena ikkagi tähtis roll. Seda näitab ka linnuse tugev kindlusena väljaehitamine, mille juures järgiti üsna täpselt ordu ehitustraditsioone. Tema keskne asukoht tihedalt asustatud aladel tingis tema kaitsetugevuse ja mõõtmed; viimane võis aga ka ilma vastava ruumilise sisejaotuseta (kloostrikorralduse jäljendamiseta) juhtida konvendihoone vormide jäljendamiseni, mida tõestasid ka ordualade foogtilinnused.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 204</ref> Veekaitset pakkus läänest ja põhjast linnusega piirnev Sula jõe järsk ja sügav (20 m) ning u 50 m lai org<ref>[http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle]</ref>. Ida poolt kaitses linnust samuti järsukaldaline oja ja selle ülespaisutatud kalatiigid, mis olid armastatud kaitseelementideks nii ordu- kui ka piiskopilinnuste juures. Lõuna poolt oli kaitseks ette läbi tõmmatud vallikraav.
100. rida ⟶ 96. rida:
Praegust jahilossi on pärast tulekahju remonditud: hoone külgtiivad ja torn on juba kenasti katusekividega kaetud, keskmine peahooneosa oli aga septembris 2013 veel katuseta.
{{commonskat|Cesvaine Castle}} ▼
==Viited==
{{viited|2}}
▲{{commonskat|Cesvaine Castle}}
[[Kategooria:Läti linnused]]
| |||