Linnuse põhjaosa kujundati [[konvendihoone]]ks. EnamvähemEnam-vähem pidev ehitamine jätkus kuni [[16. sajand]]i alguseni. Lõunatiiva ehitamisga üheaegselt ühtlustati ka teiste müüride kõrgused ja ehitati kaks flankeeruvat nurgatorni ning idavärava kompleks. Selleks ajaks kujutas Rakvere ordulinnus endast võimsat, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksi. Nejakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvdele määratud laskeavadega. Linnuse üks edelas asuv torn ehitati [[rondeel]]i ehk ümmarguse suurtükitornina ja nüüd sai linnus omale ka konventaalse ehitise kuju, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis oli esimese korrusel võlvitud. Linnusesse sissepääs kujutas endast suurt väravaehitist, kus asusid kaks idaväravat, millest üks oli varustatud tõstesillaga ja niinimetatud "hundiauguga" ning sisemise [[langevõre]]ga. Väravaehitusega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel oli kamina ja [[hüpokaustahi|hüpokaustahjuga]] vahiruum.
[[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse põhja-, ida- ja lõunanõlvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi, mis haaras enda alla 4,5 hektari suuruse maa-ala. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail. Siis ehitati põhja- ja lõunakülgedele [[bastion]]id ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni.
