Väitlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muutsin sisu, sest oli liiga pealiskadne ja ei vastanud rahvusvahelisele nägemusele väitlusest. Täiendan veel jooksvalt formaatide kirjeldusega ja allikatega. |
linke |
||
1. rida:
'''Väitlus''' on argumenteeritud arutelu või [[diskussioon]]; debatt, poleemika, dispuut<ref>Eesti keele seletav sõnaraamat, aasta 2015.</ref>. Tänase ühiskonna kontekstis mõeldakse väitluse all eeskätt sisukat vaidlust, milles rõhk peaks demagoogia ja kõnekujundite asemel olema sisulisel argumentatsiooni. <ref name=":0">http://debate.ee/vaitlus/mis-on-vaitlus, Eesti Väitlusselts, 2015. a.</ref> Väitlust võib kohtuda avalikus ruumis, koosolekutel, televisiooni saates (nagu nt Foorum) või ka klassiruumis.
Eraldi on levinuv sportväitlus kui võistluslik formaat on kindlate reeglitega võistlus määramaks, kes suudab sisulisemaid argumente koostada ja analüütilisemalt vastaste omi ümber lükata. <ref name=":0" /> Võistluslikus väitluses argumenteeritakse etteantud teema poolt või vastu.
Väitlus lõppeb kohtunike otsusega paremini argumenteerinud meeskonna kasuks. Eestis tegeleb väitluse levitamisega alates 1994. aastast vabaühendus Eesti Väitlusselts<ref>[https://www.debate.ee www.debate.ee] </ref>, mis tegeleb väitlusoskuste edendamisega meie haridussüsteemis ning ühiskonnas. Eesti Väitlusseltsist kasvas 2006. aastal välja sotsiaalne ettevõte SpeakSmart<ref>http://www.speaksmart.ee/et</ref>, mis õpetab argumenteerimis- ja väitlusoskusi täiskasvanutele. === '''Milleks on väitlusoskusi vaja?''' ===
Väitlemisega tegelemine arendab kriitilist, struktuurset ja analüütilist mõtlemist<ref
Väitlus on ka oluline meetod haridussüsteemis. Väitlusharjutuste kasutamine tundide läbiviimisel aitab tõsta õpimotivatsiooni. Inglismaal on erinevate uuringutega tõestatud, et väitlus- ja kõneklubides osalemine parandab noorte edukust koolis: väitlejad lõpetavad kooli 25% tõenäoslikumalt, kui mitte-väitlejad; noorte lugemistestide tulemused on 25% paremad väitlejatel, kui ka nende saavutused teistes ainetes, nagu inglise keel võõrkeelena, bioloogia, ajalugu on kõrgemad.
10. rida ⟶ 12. rida:
Tavalisest vaidlusest eristab väitlust neli asja: etteantud teema, teema suhtes loositud rollid, enne väitlust kokkulepitud reeglid, erapooletu kohtuniku poolt tehtud otsus.
'''1.Etteantud teema'''<ref name=":1">
Väitluses lepitakse enne algust kokku teema, mille üle väitlema hakatakse. Väitlusteema on enamasti üks jaatavas sõnastuses lause, näiteks: „Eesti koolides tuleb kehtestada ühtne koolivorm“. Hea väitlusteema on selline, mille mõlemalt poolelt on olemas sisulisi põhjendusi. Väitlejal peab olema võimalik leida nii teema poolt kui vastu asjalikke ja teemakohaseid argumente, hoolimata sellest, mida ta kõnealusest teemast isiklikult arvab.
| |||