Natsionaalsotsialism: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimetatoimetaAeg|kuupkuu=aprill |aasta=2006}}

Natsionaalsotsialism ehk '''natsism''' ehk rahvussotsialism oli [[Kolmas Riik|SaksamaaKolmanda Riigi]] ametlik [[ideoloogia]] ja riiklik poliitika aastatel [[1933]]–[[1945]].

[[1924]]. aastal [[Komintern]]i V kongressil<ref>[[11. november]] [[2015]], [[Jaak Valge]], [http://objektiiv.ee/fasismi-marksistlike-definitsioonide-rakendamine-eestis-kahe-maailmasoja-vahel/ Fašismi marksistlike definitsioonide rakendamine Eestis kahe maailmasõja vahel], [[objektiiv.ee]]</ref> ([[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja selle sõltlasriikides{{Lisa viide}}) on seda {{kas|käsukorras}} nimetatud ka '''[[fašism]]iks''', '''hitlerlikuks fašismiks''', '''Saksa fašismiks''' või '''hitlerismiks'''. Säärase nimetamise peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et [[Stalin]]ile ei meeldinud fakt, et '''natsionaalsotsialistid''' nimetavad end '''sotsialistideks''' ning ta püüdis seetõttu natsionaalsotsialismi nimetust võimalikult palju välja suruda.

Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte [[rahvusriik]]i: "''Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer''" ('üks rahvas, üks riik, üks juht'). See pidi viima lõpule erinevateseri riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus.

Natsionaalsotsialism –, nagu ka [[fašism]] ja [[kommunism]] –, oli suunatud [[demokraatia]] vastu ning nägi ette [[partei]]de, vabade [[ametiühingud|ametiühingute]] ja [[vaba ajakirjandus]]e kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma [[rahvustervik]]uga, mida ühendab [[juhikultus]]. Müstiliselt mõistetud "[[Veri ja muld|Verele ja mullale]]" tuginev [[rahvus]] vajas "[[eluruum (poliitika)|eluruum]]i", mille võitmine eeldas [[militarism|militaristlikku]] hoiakut.