Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JPoljakova (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
JPoljakova (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
49. rida:
=== Mõju õhule ===
 
Poolkoksi põletamisel eralduvad gaasid nagu CO<sub>2</sub> ja SO<sub>2</sub> ning lendub orgaanilisi ühendeid ja raskmetalle. Kõik need on saasteained, mis reostavad õhku.<ref name="rannik" /> Eestis peetakse kõige problemaatilisemaks piirkonnaks Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus, mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest Eestis.<ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref> [[Fenool]] (hüdroksübenseen – C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>OH), [[vesiniksulfiid]] (H<sub>2</sub>S) ja [[formaldehüüd]] (CH<sub>2</sub>O) on peamised saasteained, mis langetavad välisõhu kvalittedi Kohtla-Järvel.<ref name="öko">Liblik, V., Rätsep, A. [http://www.vkg.ee/cms-data/upload/keskkonnakaitse/kmh-2008-vkgoil-lopparuanne.pdf VKG Oil AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise aruanne.] – TÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, august 2008. </ref>
Kahjulikud orgaanilised saasteained võivad õhku sattuda poolkoksimägede nõrgveest või utmise vedelproduktide lahtistest mahutitest. Kuival ajal võib tugeva tuule tõttu poolkoksimägedest tõusev tolm samuti õhku reostada. Selle piiramiseks või õhu reostuse vältimiseks tuleb mäed haljastada.<ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref>
 
1970. aastal hakati poolkoksimägesid haljastama ja selgus, et jäätmed ei puutunud otseselt väliskeskkonnaga kokku. Tugeva tuule mõju oli piiratud, mille tõttu ei olnud kergesti lenduvatel poolkoksiosakestel õhule ligipääsu. Praeguseks on enamik tuhamäenõlvadest roheliseks muutunud. Haljastamine on olnud tähtis nii õhusaaste vähendamiseks kui ka esteetilises mõttes.<ref name="tehnika" />