Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JPoljakova (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
JPoljakova (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
49. rida:
=== Mõju õhule ===
Poolkoksi põletamisel eralduvad gaasid nagu CO<sub>2</sub> ja SO<sub>2</sub> ning lendub orgaanilisi ühendeid ja raskmetalle. Kõik need on saasteained, mis reostavad õhku.<ref name="rannik" /> Eestis peetakse kõige problemaatilisemaks piirkonnaks Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus, mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest Eestis.<ref name="loodus"
Kahjulikud orgaanilised saasteained võivad õhku sattuda poolkoksimägede nõrgveest või utmise vedelproduktide lahtistest mahutitest. Kuival ajal võib tugeva tuule tõttu poolkoksimägedest tõusev tolm samuti õhku reostada. Selle piiramiseks või õhu reostuse vältimiseks tuleb mäed haljastada.<ref name="loodus"
1970. aastal hakati poolkoksimägesid haljastama ja selgus, et jäätmed ei puutunud otseselt väliskeskkonnaga kokku. Tugeva tuule mõju oli piiratud, mille tõttu ei olnud kergesti lenduvatel poolkoksiosakestel õhule ligipääsu. Praeguseks on enamik tuhamäenõlvadest roheliseks muutunud. Haljastamine on olnud tähtis nii õhusaaste vähendamiseks kui ka esteetilises mõttes.<ref name="tehnika" />
|