Kasutaja:Kkurg/Nitrifikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

''' Nitrifikatsioon ''' toimub obligaatsete [[kemolitoautotroof]]ide vahendusel, protsess on aeroobne. Esimese etapi käigus assimileeritakse süsihappegaas (CO₂) ja [[ammoniaak]] (NH₃) oksüdeeritakse [[nitrit]]iks (NO₂_-) (''Nitrosomonas'', ''Nitrosococcus'', ensüüm ammoniaagi monooksügenaas). Teises etapis oksüdeeritakse nitrit [[nitraat|nitraadiks]] (NO₃_-) (''Nitrobacter'', ''Nitrococcus'', ''Nitrospira''; ''Nitrospina''). <ref name="Mikroobid erinevate ainete ringetes">{{cite web|last1=Mikrobioloogia üldkursus|title=Nitrifikatsioon|url=http://http://mikroobidringetes.weebly.com/nitrifikatsioon.html|publisher=Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikool}}</ref>

Nitrifikatsioon toimub igal pool, kus moodustub [[ammoniaak]] (enamasti orgaanilise aine degradatsioonil). Ammoniaak võib tekkida sellistes keskkondades nagu näiteks pinnas, setted, reovesi ja pinnavesi (k.a ookean). Nitrifikatsioon on oluline komponent [[lämmatikuringe]]s. Inimtegevuse tagajärjel võib suurenenud nitrifikatsioon pärssida [[denitrifikatsioon]]i lämmastikuringes ning [[nitraat]] akumuleerub keskkonnas. Nitraadi akumuleerumine reostab põhjavett ja tekitab järvedes eutofeerumise. Suurenenud nitrifikatsiooni kasutatakse ära reoveepuhastuses, kus on vajalik veest ammoniaagi eemaldamine. <ref name="Nitrification Network 2014">{{cite web|last1=Nitrification Network|title=Nitrification primer|url=http://nitrificationnetwork.org/Introduction.php|website=nitrificationnetwork.org|publisher=Oregon State University}}</ref>

==Ajalugu==

Nitrifikatsiooni põhjustavaks teguriks peeti 19. sajandi teise pooleni mulda kui [[katalüüsaator]]it. Usuti, et NH₃ oksüdatsioon on keemiline reaksioon, milles muld esineb katalüsaatorina, kuid 1877. aastal viidi läbi katse, mis selle väite ümber lükkas. Eksperimentaalselt tõestati, et nitrifikatsiooni põhjustavaks teguriks on hoopis mulla mikroorganismid.

 

Nitrifikatsiooni läbi viivad bakterid on kemoautotroofsed või kemolitotroofsed, saades eluks vajaliku energia nitrifikatsioonist. See hõlmab perekondi ''Nitrosomonas'', ''Nitrosococcus'', ''Nitrobacter'' ning ''Nitrococcus''.[[16 rRNa]] järjestuse põhjal moodustavad ammoniaaki oksüdeerivad bakterid fülogeneetiliselt sama rühma. Neil on komplekssed sisemised membraansüsteemid, mis on peamiste [[nitrifikatsiooniensüümid]]e asukohaks. <ref name=":0">[[Nitrifitseerijad bakterid]]</ref> Nendeks on protsessis osalevad ensüümid: [[ammoniaagi monooksügeneaas]] (AMO), mis esineb kõigil autotroofsetel ammoniaagioksüdeerijatel ning sarnaneb metaani oksüdeerivatel bakteritel esineva [[metaani monooksügenaas]]iga, samuti hüdroksüülalamiini oksüoreduktaas ja nitriti oksidoreduktaas. Sealjuures AMO oksüdeerib ammoniaagi hüdroksüülamiiniks ning nitriti oksidoreduktaas oksüdeerib nitriti nitraadiks. <ref name="Vee-ja mullamikrobioloogia loengud 2005">{{cite web|last1=Vee-ja mullamikrobioloogia loengud 2005|website=http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng4.pdf}}</ref>

 

==Nitrifikatsiooni toimumiseks vajalikud eeldused==