Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00282A, Westfront, Deutsche Geschützstellung.jpg|
[[Pilt:4-14 Marines in Fallujah.jpg|pisi|USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004
[[Pilt:PzH2000.Ger.jpg|pisi|Moodne Saksa liikursuurtükk [[PzH 2000]]]]
'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] [[kaliiber|kaliibriga]] vähemalt 20 mm. Suurtükke
▲'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] [[kaliiber|kaliibriga]] vähemalt 20 mm. Suurtükke kasutatake enamasti brigaadi või diviisi taseme tuletoetuseks.
== Ajaloost ==
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet [[heitemasin]]ad ja [[Kiviheitemasin|katapuldid]]. Esimene [[püssirohi|püssirohul]] töötav suurtükk võeti kasutusele [[1348]]. aastal [[Rudelsburg]]i juures. [[15. sajand]]il leiutati [[lafett]] ja asetati suurtükid ratastele. [[19. sajand]]il leiutati [[Šveits]]is heitelaengute süsteem ja [[Saksamaa]]l tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses [[raudtee]] arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. [[20. sajand]]i alguseks leiutati [[taandurmehhanism]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates aastast [[1917]] kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka [[veoauto]]dele.
== Suurtükkide liigitus ==
Varasemal ajal erinesid suurtükid üksteisest mitme tunnuse poolest, tänapäeval on liigid üksteisele lähenenud.
Tänapäeva suurtükid jagunevad liigilt:
* '''[[kahur]]iteks''' ja
* '''[[haubits]]ateks'''.
20. rida ⟶ 16. rida:
Üks oluline suurtükiliik on olnud [[mortiir]] ja varem ka [[falkonett]].
Nõukogude suurtükiväes on eristatud ka [[kahur-haubits]]at
'''Suurtükid jagunevad:'''
53. rida ⟶ 49. rida:
[[Kategooria:Suurtükid| ]]
| |||