Tundlad on neil lühikesed ja põlvjad, selgelt eristunud nupuga. Pea, mis jääb paljudel liikidel pea eesselja varju, on üraskitel väike ja kompaktne. Haukamissuised on suunatud otse alla, keha pikiteljega risti. Sellist pea asetust nimetatakse hüpognaatseks. Laup, mis paikneb pea külgedel asetsevate liitsilmade vahel, ei ole selgelt piiritletud ning läheb allosas sujuvalt üle kärsakuks. Oluliseks määramistunnuseks on paljudel liikidel laubal esinev sile läikiv pikijoon või kiil, kühmuke või lohk. Samuti on oluliseks tunnuseks silmade kuju, need võivad olla ümmargused, ovaalsed, käärdunud (madala sisselõikega), pügaldunud (sügava sisselõikega) või hoopis kaheks jagunenud.
===== Rindmik =====
Rindmik koosneb eesrindmikust, keskrindmikust ja tagarindmikust. Pealtvaates on nähtav vaid eesrindmik, mis moodustab eesselja. Keskrindmikust on näha vaid väike osa – kilbike. Tagarindmik jääb aga täielikult katteriibadekattetiibade alla. Eesselg võib olla ühtlaselt punkteeritud, konarlik või köbruline. Selle keskosas esineb mõnel liigil sile läikiv pikijoon (keskandur). Eesselja küljed on ümardunud või selge randiga. Keskrindmikule kinnituvad kattetiivad, milel olevaid korrapäraseid punktiridu nimetatakse viirgudeks. Viirgude vahemikke loendatakse alates kahe kattetiiva kokkupuutejoonest. Sõltuvalt liigist võib kattetiibadel olla kuni 10 viirgu ja 11 vahemikku. Vahemikud võivad olla kas siledad, kipras, punteeritudpunkteeritud, paljad, karvadega, harjastega või soomustega. Rindmikule kinnitub ka 3 paari jalgu. Sääred on tipusuunas tugevasti laienenud ning nende välisserv võib olla hambuline. Üraski käpp koosneb 5 lülist ningja on varustatud lihtsate küünistega
