Kasutaja:LAkirs/ürasklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Üraskid on mardikad, kes kuuluvad kärsaklaste (''Curculionidae'') sugukonnas olevasse ürasklaste (''Scolytinae'') alamasugukonda. Varem käsitleti neid eraldi sugukonnana (''Scolytidae'' või ''Ipidae''). Ürasklasi on kirjeldatud üle 6000 liigi, keda jaotatakse ligikaudu 250 perekonda.<ref>http://bugguide.net/node/view/13889 Kasutatud 07.11.2015</ref>. Enamik kirjeldatud liikidest elutseb troopilises kliimavööndis, boreaalses vööndis (sh. Eestis) on liigirikkus oluliselt madalam.<ref name="EL">"Vaid osa üraskitest on kahjurid" Eesti Loodus 05/2002</ref>. Eestis elutsevaid üraskite liike on hetkeseisuga teada 68, neist 13 liiki on nähtud vaid paaril korral.<ref>Voolma, Kaljo jt. 2000. Ürasklased – Scolytidae. – Eesti putukate levikuatlas, 2. Eesti Loodusfoto, Tartu.</ref>. Kuigi eri liikide eluviisid, arengukäigud ning nõuded toidule ja elukeskkonnale varieeruvad <ref name="EL" />, on kõik ürasklased väga tihedalt seotud puiduga, veetes peaaegu kogu oma elu sinna uuristatud käikudes. Just puidusse käikude rajamise tõttu on paljud liigid ohtlikud metsakahjurid.<ref>E. Merivee, H. Remm 1973. Mardikate määraja. Kirjastus Valgus. lk 216-217</ref>.
 
== Üldiseloomustus ==
Üraskid on väga väiksed, kõigest 1-10 mm pikkuse silinderja kehaga. Enamasti on nad värvunud tumedalt
 
===== Pea =====
Tundlad on neil lühikesed ja põlvjad, selgelt eristunud nupuga. Pea, mis jääb paljudel liikidel pea eesselja varju, on üraskitel väike ja kompaktne. Haukamissuised on suunatud otse alla, keha pikiteljega risti. Sellist pea asetust nimetatakse hüpognaatseks. Laup, mis paikneb pea külgedel asetsevate liitsilmade vahel, ei ole selgelt piiritletud ning läheb allosas sujuvalt üle kärsakuks. Oluliseks määramistunnuseks on paljudel liikidel laubal esinev sile läikiv pikijoon või kiil, kühmuke või lohk. Samuti on oluliseks tunnuseks silmade kuju, need võivad olla ümmargused, ovaalsed, käärdunud (madala sisselõikega), pügaldunud (sügava sisselõikega) või hoopis kaheks jagunenud.
 
===== Rindmik =====
Rindmik koosneb eesrindmikust, keskrindmikust ja tagarindmikust. Pealtvaates on nähtav vaid eesrindmik, mis moodustab eesselja. Keskrindmikust on näha vaid väike osa – kilbike. Tagarindmik jääb aga täielikult katteriibade alla. Eesselg võib olla ühtlaselt punkteeritud, konarlik või köbruline. Selle keskosas esineb mõnel liigil sile läikiv pikijoon (keskandur). Eesselja küljed on ümardunud või selge randiga. Keskrindmikule kinnituvad kattetiivad, milel olevaid korrapäraseid punktiridu nimetatakse viirgudeks. Viirgude vahemikke loendatakse alates kahe kattetiiva kokkupuutejoonest. Sõltuvalt liigist võib kattetiibadel olla kuni 10 viirgu ja 11 vahemikku. Vahemikud võivad olla kas siledad, kipras, punteeritud, paljad, karvadega, harjastega või soomustega. Rindmikule kinnitub ka 3 paari jalgu. Sääred on tipusuunas tugevasti laienenud ning nende välisserv võib olla hambuline. Üraski käpp koosneb 5 lülist ning on varustatud lihtsate küünistega
 
===== Tagakeha =====
Tagakeha koosneb 8 lülist. Kõhtmisel poolel on näha vaid 5 lüli, viimased 3 asetsevad tipu suunas enam-vähem horisontaalselt tõusvalt. Kõhuloogete ja ka viimase seljalooke kuju ning neil olevad kidad ja karvad on olulisteks üraskite määramistunnusteks.