Erinevus lehekülje "Montesquieu" redaktsioonide vahel

Lisatud 1058 baiti ,  4 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 95.129.198.92 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.
P (Tühistati kasutaja 95.129.198.92 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.)
 
Ta on tuntud oma [[võimude lahusus]]e käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases [[riik|riigi]]teoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "[[feodalism]]" ja "[[Bütsants]]." <br>
Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "[[Parlamentaarne monarhia]]", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks.
 
==Elulugu==
 
Charles Montesquieu sündis [[1689]]. aastal [[Bordeaux]]' lähedal [[mantliaadliku]] (kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu) pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti [[õigusteadus]]se. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine [[Prantsuse Akadeemia]] liikmeks. Montesquieu suri [[1755]]. aastal [[Pariis]]is.
Char IGAL ÕHTL PANEN SU EMA
 
==Teosed ja filosoofia==
Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli [[1721]]. aastal ilmunud [[Pärsia kirjad]], milles satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Selles raamatus tõi ta kaasaegsesse Euroopasse rändama kaks noormeest Idast, ning jälgides eurooplaste harjumuspärast maailma nende pilguga, võõrast vaatepunktist, lõi vaimuka ühiskonnakriitilise panoraami. Ta suhestas Ida ja Läänt, võrdles nende ühiskonda ja kultuuri, seejuures kumbagi idealiseerimata. „Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. Usbekile ja ta sõbrale Ricale, kes on teoses autori ideede ruuporiks, tunduvad paljud eurooplaste, sh prantslaste kombed üsna veidrad. Eriti naeruväärselt mõjuvad tühine ja ülespuhutud õukonnaelu, moemaania ning teadusega eputamine. Noormehed vastandavad seda kõike Idad loomulikkusele. Niisiis, noored pärslased saabuvad Euroopasse ja mida näevad? Sellest pajatavad nad oma kirjavahetuses.
 
Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli [[1721]]. aastal ilmunud [[Pärsia kirjad]], milles satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Selles raamatus tõi ta kaasaegsesse Euroopasse rändama kaks noormeest Idast, ning jälgides eurooplaste harjumuspärast maailma nende pilguga, võõrast vaatepunktist, lõi vaimuka ühiskonnakriitilise panoraami. Ta suhestas Ida ja Läänt, võrdles nende ühiskonda ja kultuuri, seejuures kumbagi idealiseerimata. „Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võte viis tsensori segadusse ja äratas lugejate huvi. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. „Pärsia kirju“ on nimetatud [[filosoofilise romaan]]i kui uue žanri alusepanijaks. Seal pole peamine mitte karakterite kujutamine, vaid autori ideede kirjanduslik esitamine. Kaugelt tulnud rikkale pärslasele Usbekile ja ta sõbrale Ricale, kes on teoses autori ideede ruuporiks, tunduvad paljud eurooplaste, sh prantslaste kombed üsna veidrad. Eriti naeruväärselt mõjuvad tühine ja ülespuhutud õukonnaelu, moemaania ning teadusega eputamine. Noormehed vastandavad seda kõike Idad loomulikkusele. Niisiis, noored pärslased saabuvad Euroopasse ja mida näevad? Sellest pajatavad nad oma kirjavahetuses.
 
Parim viis Montesquieu arvates riigil rikastuda on kaubandus. Naaberriikide vallutamine võib küll ajutiselt tagada rahavoo, aga kuna pikapeale sõjaväe ülalpidamiskulutused on väga suured, siis pole see väga otstarbekas. Väärismetallide kaevandamine koloniaalmaades toob varem või hiljem kaasa üldise inflatsiooni, mille tagajärjel suurenevad kaevandamise kulud ning see omakorda vähendab saaduste väärtust.
 
== Kirjandus ==
* ''Pärsia kirjad.'' Tallinn : Perioodika, 1994
 
'' Tallinn : Perioodika, 1994[[Kategooria:Prantsuse filosoofid|Montesquieu, Charles de]][[Kategooria:Sündinud 1689|Montesquieu, Charles de]][[Kategooria:Surnud 1755|Montesquieu, Charles de]]''
[[Kategooria:Prantsuse filosoofid|Montesquieu, Charles de]]
[[Kategooria:Sündinud 1689|Montesquieu, Charles de]]
[[Kategooria:Surnud 1755|Montesquieu, Charles de]]