Mihkel (purjelaev): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Mihkel''' oli Ameerikas ehitatud neljamastiline abimootoriga [[purjelaev]], mis oli jaühtlasi on1934 ühtlasi- suurim1940 Eesti lipu all seilanud ja kasutuses olnudsuurim purjelaev.
 
Teoreetiliselt oli suurimaks kunagi Eesti lippu kandnud purjelaevaks küll 1926 brtbrutoregistertonnine kuunar ''Viktor'', mis aga pärast ostu USA-st juba enne Eestisse jõudmist ja tegelikku kasutuselevõttu uppus. Seega võib ''Mihklit'' pidada siiski tegelikult suurimaks kasutuses olnud Eesti purjelaevaks.
 
== Ajalugu ==
8. rida:
1934. a suvel osteti laev ise kohale sõitnud pärnakast kapteni ja laevaomaniku [[Kristjan Jurnas]]e poolt Eestisse, kus see sai seni suurimaks purjelaevaks nimega ''Mihkel''. 21. juulil väljuti USA-st pikale sõidule Kopenhaagenisse ja 14. oktoobril väljus laev Pärnust esimesele teenistusreisile Soome.
 
1940. aastal laev natsionaliseeriti okupatsioonivõimude poolt. 25.-26. augustil 1941. a paigutati Tallinnas purjedeta ja liikumisvõimetu laeva pardale umbes 400 (teistel andmetel isegi 1500) Punaarmeesse mobiliseeritud eestlast. Laev viidi [[puksiir]]idega reidile ja seoti ankrupoi külge, et sõita hiljem üldise konvoiga edasi Venemaale. Paisunud tormis tuli ankrupoi põhjast lahti ja meeskond ajas laeva ööl vastu 28. augustit Paljassaare randa, 100 m kaugusele kaldast, kinni. Nõukogude 3 miilitsat lahkusid aga laevalt. Nüüd pääsesid pardal olijad peagi maale, kus käis küll veel lahing viimaste punaste ja linna hõivavate sakslaste ning eestlaste vahel. ning teadaolevaltTeadaolevalt laeval olijaist keegi ei hukkunud.
 
Saksa okupatsiooni algul tõmmati ''Mihkel'' madalikult lahti, remonditi ning arvati 1943 Saksa mereväe koosseisu [[vahilaev]]ana. 1944. a. jaanuari keskel alustas laev teekonda Tallinnast Saksamaale, kuid uppus tormis 23. jaanuaril Saaremaast läänes.
 
== Kirjeldus ==
Laev oli 4-mastiline abimootoriga [[kuunar]] (praamseil-kuunar). Eesmisse masti oli võimalik heisata raapuri.
 
Põhiandmed: