RNA polümeraas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JLuige (arutelu | kaastöö)
JLuige (arutelu | kaastöö)
1. rida:
==RNA polümeraas==
'''RNA polümeraas''' (RNApol, RNAP) ehk '''DNA-sõltuv RNA polümeraas''' on ensüüm, mis sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas. Prokarüootidel on vaid üks RNA polümeraas, samas kui eukarüootides leidub kuni viis erinevat tüüpi (RNA pol I-III, taimedes lisaks RNA pol IV-V). Eukarüootsed RNA polümeraasid erinevad struktuurilt ja sünteesitava RNA poolest. Transkriptsiooni põhimehhanismid ja regulatsioon on kõrgelt konserveerunud, seega esineb homoloogia ka erinevate RNA polümeraaside vahel. <ref>Cooper GM. The Cell: A Molecular Approach. 2nd edition. Sunderland (MA): Sinauer Associates; 2000. Available from: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK9839/</ref>
 
RNA polümeraas meenutab struktuurilt krabi sõrga (''crab claw''), mille keskel paikneb lõhe (''cleft''), mille kaudu siseneb DNA aktiivtsentrisse. Ensüümi aktiivtsentris on konserveerunud järjestusmotiiv, mille 3 aspartaadijääki on koordinatiivselt seondunud Mg<sup>2+</sup>-ioonidega. Mg<sup>2+</sup>-ioonide ülesandeks on neutraliseerida RNA-ahelasse lisatavate nukleotiidtrifosfaatide (NTP) fosfaatgruppide negatiivset laengut. Ensüümi katalüütilise tsentri arhitektuur on kõrgelt konserveerunud kõigis organismides. <ref>Sainsbury, S., Bernecky, C., & Cramer, P. (2015). Structural basis of transcription initiation by RNA polymerase II. Nature Reviews Molecular Cell Biology, 16(3), 129–143. http://doi.org/10.1038/nrm3952
</ref>
 
===Eukarüoodid===
34. rida ⟶ 35. rida:
 
Viiruslikud polümeraasid sisaldavad neile iseloomulikke konsensusjärjestusi, mis on olulised matriitsile seondumiseks, nukleotidüül-transferaasseks aktiivsuseks, esimese nukleotiidi positsioneerimiseks ja valgu struktuuri säilitamiseks. On kirjeldatud 4 konsereerunud järjestusmotiivi – A, B, C ja D –, mis on reeglina esindatud viiruslikes polümeraasides. Motiivid A ja C sisaldavad katalüütilise tähtsusega Asp-jääke, mis seovad koordinatiivsidemetega 2 kahevalentset metalliiooni (Mg<sup>2+</sup> või Mn<sup>2+</sup>).
 
== Viited ==
{{viited}}