Pärast Konstantinoopoli langemist ladinlaste kätte moodustati keisririigi endistes valdustes kaks järglasriiki: [[Epeirose despootkond]] ja [[Nikaia keisririik]]. Kolmas järglasriik [[Trapezundi keisririik]] asutati juba mõned nädalad enne Konstantinoopoli vallutamist. Neist kolmest olid Epeirosel ja Nikaial parimad võimalused Konstantinoopolis võimu taastamiseks. Nikaia võitles järgmised paar aastakümmet ellujäämise nimel [[Seldžukid|Seldžukkidegaseldžukkidega]] ja kaotas 12. sajandi keskpaigaks suurema osa [[Anatoolia]] lõunaosast.<ref name="Kean1"/> [[Mongolid|Mongolite]] [[Mongolite riik#Güjüki valitsusaeg|invasiooni tõttu]] [[Väike-Aasia]]sse (1242–1243) nõrgenes [[Rumi Seldžukkide sultanaat]] märkimisväärselt, misjärel tekkis Anatoolias järgnevatel aastakümnetel mitmeid väikeriike.<ref>John Joseph Saunders, ''The History of the Mongol Conquests'', (University of Pennsylvania Press, 1971), 79.</ref><ref name="Ottomans"/> Ühest sellisest väikeriigist kasvas aja jooksul võimas [[Osmanite riik]], mis kaks sajandit hiljem hävitas Bütsantsi lõplikult<ref name="Ottomans"/>. Seldžukkide muutumisega mongolite sõltlasteks kergenes olukord Nikaia keisririigi idapiiril, mis lubas tollel keskenduda võitlusele Ladina keisririigiga.
