[[Pilt:Narva jõgi 1999.jpg|thumb|250px|[[Narva jõgi]]]]
ad või seda läbivad vooluveekogud. [[Veelahkmed|Veelahkmete]] järgi on jõed jaotatud nelja [[vesikond|vesikonna]] vahel:
*[[Narva-Peipsi vesikond]] ( km<sup>2</sup>)
*[[Soome lahe vesikond]] (1 km<sup>2</sup>)
*[[Väinamere-Riia lahe vesikond]] ( km<sup>2</sup>)
*[[Saarte vesikond]] (4140 km<sup>2</sup>)
Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on [[Võhandu jõgi]] (162 km), millele järgnevad [[Pärnu jõgi]] (144 km), [[Põltsamaa jõgi]] (135 km), [[Pedja jõgi]] (122 km), [[Keila jõgi]] (115 km), [[Kasari jõgi]] (112 km), [[Piusa jõgi]] (109 km), [[Pirita jõgi]] (105 km), [[Emajõgi]] (101 km) ja [[Navesti jõgi]] (100 km).
Üle 1000 km<sup>2</sup> [[valgala]]ga jõgesid on eestis 15. Suurim on [[Narva jõgi|Narva jõe]] valgala (56 200 km²), millele järgneb [[Emajõgi]].
== Eesti jõgede liigitus ==
Troofsuse ja [[orgaaniline ühend|orgaaniliste ühendite]] sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed [[Arvi Järvekülg|Arvi Järvekülje]] järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi:
