Lääne-Eesti saarestik: erinevus redaktsioonide vahel

 

Saarestiku suurimad saared on [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]] ja [[Vormsi]].

 

== Kliima ja loodus ==

 

== Ajalugu ==

Saarestikul oli suur tähtsus [[Peeter Suure Merekindlus]]e koosseisus Peterburi kaitses. Tähtsus oli võrreldav Edela-Soome rannikul asuva [[Hanko]] saarega ning Soome lahes asuvate [[Aegna saar]]e ning [[Porkkala saarestik]]uga.

 

* [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]]

* [[Muhu rannakaitsepatarei nr 32]], (5×254 mm ehk 5×10 [[Toll (pikkusühik)|toll]]i), Muhu saare lõunaküljel, suunaga kagusse, [[Muhu väin]]a poole, oktoobris 1917. a vene vägede lahkumisel patarei õhiti.

* rannakaitsepatarei nr 46, (4×152 mm)

 

* 2–5.oktoober 1917 Muhu saare kaitsmine Saksamaa Keisririigi sõjalaevastiku eest.

* 12. oktoobril [[1917]]. aastal saabusid Saaremaa põhjaranniku lähedusse Saksa sõja- ja transpordilaevad. Üksikud Vene [[rannakaitsepatareid]] lõpetasid kiiresti vastupanu ning Saksa väed saatsid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana]] poolsaarel maale 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 [[suurtükk]]i, 220 [[kuulipilduja]]t ja 80 [[miinipilduja]]t. Merel oli ligi kolmsada alust, teiste seas [[vesilennuk]]ite emalaev ning kuus [[allveelaev]]a.

Saare kaitseks mõeldud Vene väed olid peale Peterburis toiminud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i moraalselt laostnud. Ühe Vene suurtükipatarei ülem sai [[Kuressaare]] linnapiiril kohalikelt elanikelt teada, et linnas on nähtud seitset Saksa ratsaluurajat. Ent samas viibivad jalaväelased, terve rügemenditäis mehi, lihtsalt ei soovinud neile vastu astuda ja keeldusid allumast ohvitseridele, kes üritasid mehi seitset ratsanikku püüdma sundida. Jalaväelased seadsid oma tääkide otsa valmis hoopis valged lipud. Kui meeleheitel suurtükipatarei mehed püüdsid pelgalt revolvrite ja mõõkade toel luurajaid rünnata, avasid Vene jalaväelased omade pihta selja tagant tule. Kuid need Vene üksused, keda kohtasid Pammana poolsaarel maale tulnud I ratturpataljoni 4. ja 5. kompanii [[Kõljala]]s, olid veel täiesti võitlusvõimelised. Pataljoni ülesandeks oli tungida läbi saare kiiresti lõuna suunas, et lõigata ära Vene vägede taandumistee Kuressaarest [[Kuivastu]]sse. Õhtuks jõudsid ratturite kompaniid suure maantee lähedusse ning järgmisel päeval, 13. septembri hommikul, puhkes [[Uduvere]]s lahing. Pataljoni 4. ja 5 ratturkompanii liginesid lahingupaigale Muhu suunast, üritades venelasi selja tagant haarata. Nad jõudsid välja Kõljala teeristi, kus Kuressaare-Kuivastu maantee ristub Valjala teega. Siin kohtusid nad vastasega. Venelased lõid ratturkompaniid tagasi. Ent kaks Vene sõdurit sai lahingus surma ning maeti hiljem maantee ligidale Mäe talu väljale. Sestsaadik sai koht rahvasuus uue nime – [[Kooljamäe]].

 

{{vaata|Saaremaa mäss}}

 

* [[Rannakaitsepaterei nr 6]] (3×100), Muhu saarel

* [[Rannakaitsepatarei nr 44]] [[Hiiumaa]]l [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]]s