Esimese maailmasõja põhjused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Saksa küsimus: gggggggggggggggggggggggggggggggg |
P Tühistati kasutaja 80.235.13.179 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dexbot. |
||
21. rida:
===Jõudude tasakaal Euroopas===
Euroopa poliitilise tuumiku moodustas nn '''pentarhia''' ehk '''viie võim''', mis tähendas, et Euroopa poliitikat korraldasid viis suurvõimu: [[Suurbritannia]], [[Venemaa]], [[Prantsusmaa]], Austria ja Preisimaa. Kuna Suurbritannia paiknes saarel ja tema huvides oli stabiilne Euroopa, oli tasakaal rajatud sellele, et (tulevikus tugevneva) Prantsusmaa
See süsteem, mis on oma rajaja – Austria kantsler vürst [[Clemens von Metternich]]i – järgi nime saanud, püsis idee poolest kuni Esimese maailmasõjani, ent praktikas toimusid tasakaaluprintsiibi olulised nihked.
51. rida ⟶ 49. rida:
Bismarcki reaktsioon sellele oli ühemõtteline: ta saatis Preisi väed Austriat toetavatesse riikidesse: Saksimaale, Hannoveri kuningriiki, [[Kurhessen]]isse ja [[Nassau]]sse. Seejärel tungisid preislased kolme jaona Austriasse, Böömimaale ning ühinesid üheks terviklikuks väeks. Austria saatis oma peaväed preislastele vastu. Alanud oli [[Preisi-Austria sõda]], otsustav konflikt määramaks küsimuse, kellele hakkab kuuluma ülemvõim Saksa aladel. Otsustav lahing toimus 3.- 4. juulil [[1866]] [[Königgrätz]]i all, kus eelnevatel aastatel moderniseeritud ja tugevdatud Preisi armee purustas hävitavalt austerlaste peaväed. Sellega oli Bismarck lahendanud Saksa küsimuse otsustavalt Preisimaa kasuks.
Ent 1866. aasta sõda oli tegelikkuses andnud Preisimaale vaid moraalse õiguse ja kinnituse laiendada oma võimu "Kolmanda Saksamaa" aladele, see tähendab, et sõjaga garanteeriti Austria eemalejäämine samast võimalusest. Bismarck, olles sundinud Austriat alla kirjutama Saksa Liidu
[[Pilt:Adolph von Menzel - William I Departs for the Front, July 31, 1870 - WGA15056.jpg|pisi|left|[[Adolph von Menzel]], Wilhelm I läheb rindele, 31. juuli, 1870]]
Hispaania troonipärimise küsimuse puhul tekkis Bismarckil geniaalne idee, kuidas antud probleemid korraga lahendada. Nimelt hakkas ta provotseerima sõda Prantsusmaa – välise takistuse – vastu, võttes arvesse sakslaste sajanditepikkust üldist viha prantslaste vastu – prantsuseviha oli üks väheseid omadusi, mida jagasid 19. sajandil peaaegu kõik sakslased, olenemata usust või poliitilistest vaadetest. Seega teadis Bismarck kindlalt, et sõjas Prantsusmaa vastu võidab Preisimaa kõigi teiste Saksa riikide poolehoiu, mis teeks võimalikuks ka Saksamaa tervikliku ühendamise.
| |||