1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
60. rida:
Keegi, kes väitis end olevat Gotšijajevi, saatis mitmele Venemaa ajalehele kirja, milles ta ütles, et ta on vaid teadmatu osaline vandenõus, mille organiseeris FSB salaagent [[Ramazan Dõšekov]]. Pole teada, kui usaldatavad need väited on.
'''Pommiplahvatusele eelnenud ja järgnenud sündmused'''<ref>David Satter ''Pimedus
koidiku (Vene kriminaalriigi kujunemine)'' Varrak 2006 (peamiselt 4. ptk)</ref>
Venemaal toimunud
perestroika ajal alanud erastamine viidi sellele järgnenud osakute ja raha eest
toimunud etappidel läbi presidendi dekreetidega. See toimus ilma üldsuse
toetuse ja õigusliku raamistikuta. (1997. kontrollis Venemaal 9000 kriminaalset
rühmitist oma 600 000 liikmega hinnanguliselt 40% Venemaa majandusest.) Õigusriigile
mittetugineva demokraatlikule turumajandusele üleminekut tagama pidava privatiseerimise
tulemusena koondus kapital ja võim kriminaalsete sidemetega oligarhia kätte.
Selleks ajaks ebapopulaarse Jeltsini asemel uue, tema ringkonda mittekuuluva,
presidendi valimise võimalus seadis ohtu nende võimu ja kapitali.
'''1996.'''
Aasta alguses oli Jeltsini
populaarsus lähedane nullile. Järgnevas valimiskampaanias see tõusis. Juuni alguses, 3. juunil toimunud valimiste
eel, leidsid Moskvas aset kolm pommiplahvatust.
'''1998.'''
'''VIII''' Augustis alanud finantskriisi läbi
langes Jeltsini populaarsus alla 10%. Valitsus astus tagasi.
'''IX''' Jeltsinil
tuli leppida sellega, et parlament valis peaministriks Jevgeni Primakovi.
Esimest korda peale 1993. aasta Ülemnõukogu verist laialiajamist oli Kremlis taas
kaks võimukesest. Primakov lasi peaprokurör Juri Skuratovil alustada Jeltsini
ja ta tütarde ning ta „peresse” (klanni) kuuluva Berezovski asjade uurimist.
'''1999.'''
'''I''' 22.
korraldati tulemuslik läbiotsimine seoses Jeltsini „pere” afääriga
(Mabetexi juhtum).
'''II''' 2. ja 4. Berezovskiga seotud tulemuslikud läbiotsimised. Peale seda näidati Jeltsinile filmi Skuratovi
(või tema taolise mehe) amelemisest kahe prostituudiga. Föderaalnõukogu keeldus
Skuratovit maha hääletamast. „Pere” esindajad tegi peaprokurörile ettepaneku
lõpetada Mabetexi uurimine võimaluse vastu, et
lepitakse Berezovski juurdlusega.
'''III'''
Skuratov sai Šveitsist Mabetexi kohta detailseimad aruanded. Föderaalnõukogu
otsustas taas Skuratovi oma kohale jätta. Filmi näidati seejärel televisoonis.
Jeltsin määras Julgeolekunõukogu esimeheks '''Vladimir Putini''' (jäi edasi ka FSB
direktoriks). Putini eestvedamisel algatati Skuratovi vastu kriminaalasi, põhjendusega,
et filmitud seksuaalvahekorrad olid tasu teenete eest. Föderaalnõukogu ei
kinnitanud ikkagi peapokuröri tagandamist.
'''V''' Parlament
oli valmistanud mõned kuud ette Jeltsini tagandamist (sellega seotud viit
küsimust). 12 mail, päev enne selle arutamise algust, vallandas Jeltsin
Primakovi juhitud valitsuse. Enne hääletamist andis parajasti lobitöö raames
toimuvast duuma pressikeskuses teada Aleksander Kravets:”Saadikuid ostetakse
ära. Alghind on 30t dollarit.”
Tagandamine kukkus läbi. Peamises küsimuses (esimese Tšetšeenia sõja
ebaseaduslik alustamine ilma parlamendi nõusolekuta) jäi tagandamiseks vajalikust
kahest kolmandikust puudu 17 häält.
'''VI''' Algas
Vene vägede koondamine Tšetšeenia piirile. 6 VI ''Svenska Dagbladen''`is andis Rootsi
ajakirjanik Jan Blomgren teada, et ühe võimalusena kaalub Kreml tervet rida
„terroristlikke pommirünnakuid” Moskvas, mida siis ajada tšetšeenide süüks.
'''VII''' 22.
juulil ilmus ajaleht ''Moskovskaja Pravda`''s
artikkel väidetavalt Kremli ühest lekitatud kavast „Torm (raju) Moskvas”. Selles
nähti ette inimrööve ja terroriakte korraldades ning provotseerides sõda
võistlevate kuritegelike klannide vahel, tekitada Moskvas kaos.
'''VIII''' 5. VIII tungisTšetšeeniast Dagestani
moslemite väesalk (Islamic International Peacekeeping
Brigade (IIPB)). Piiri kaitsma
määratud siseväed olid veidi enne sissetungi tagasi tõmmatud.
9. augustil sai peaministriks FSB direktor ja Julgeolekunõukogu esimees '''Putin'''. (Ametlikult 16. VIII)
Poole kuu vältel võitles moslemite
väesalk Dagestanis vaid kohaliku miilitsaga, ilma et Vene sõjavägi oleks neid
rünnanud. Seejärel lahkuti 22. ilma mingite takistuseta Tšetšeenia.
Vitali Tretjakov
kommenteeris, et sissetung on provotseeritud luureteenistuse poolt.
Sõjaajakirjanik Aleksander Zilin kirjutas, et tegemist on ettevalmistusega
uueks valimiseelseks Tšetšeenia sõjaks. Septembris kirjutati artikleid ka
Berezovski, Vološini ja Anton Surikovi
kavandatud äkksissetungist Dagestani. Segadusse sattunud Berezovski ajalehe
usaldusalune peatoimetaja Tretjakov kirjutas artikli põhimõttel „ega tema üksi
...”.
26. augustil vastas
Venemaa moslemite käes olevate Dagestani külade pommitamisega. Algas teine Tšetšeenia
sõda.
'''IX''' Elumajade
pommiplahvatused linnade töölisrajoonides ja Rjazani juhtum. Plahvatustest jäänud
rusud koristati ära peaaegu kohe, hoolimata MVD ja Eriolukordade Ministeeriumi
protestidest. Septembriks varitses võimu ja vara haaranud korrupeerunud
oligarhe juba arreteerimisoht. Selleaegse peaprokuröri Skuratovi hiljem öeldu
järgi võinuks neist igaühele esitada kriminaalsüüdistuse.
'''X''' Vene
väed tungivad Tšetšeenia. TV poolt näidatava valitsusjuhi Putini populaarsus
kasvab.
Kremlis luuakse Ühtsuse
partei.
'''XII''' 19. XII parlamendi valimised.
Primakovi ja Lebedevi juhitud partei jääb vähemusse. Nad loobuvad edasisest
võitlusest.
31. XII keskpäeval loobus
Jeltsin presidendi ametist Putini kasuks. (Juunis toimuma pidanud
presidendivalimised sai seetõttu korraldada kolm kuud varem.) Putin andis
seejärel välja dekreedi, mis tagas Jeltsinile ja ta pereliikmetele eluaegse (Jeltsin
suri 2007. 23.
IV. ) kõikehõlmava kohtupuutumatuse. Immuniteedigarantii
kaitsesid Jeltsinit läbiotsimise, arreteerimise ja ülekuulamise eest ning
kindlustas ta autode, telefonikõnede, dokumentide, pagasi ja kirjavahetuse
turvalisuse.
'''2000.'''
1.I südaööl esines preidendi
traditsioonilise uusaasta pöördumisega juba Putin. („Ma tahan hoiatada, et
mistahes katse astuda üle seaduste ja Venemaa konstitutsiooni piiridest
surutakse otsustavalt maha.”) Senine
õigusliku raamistikuta toimunud erastamine on 2000. aastaks lõppenud.
Krimaaltango on läbi, aeg on putka peniga ülesehitatud maja ette panna.
23. III televisoonisaade
FBS tippametnike ja Rajazani maja elanikke kohtumisest.
26. III valiti endine FBS
juht Vladimir Putini presidendiks.
7. V Putini presidendiks
vannutamine. (Kõnest: „Venemaal on valitsuse pea alati olnud ja saab olema
inimene, kes vastutab kõige eest.”) 17.
mail esitas Putin peaprokuröri kandidaadiks Vladimir Ustinovi. Mais lõppes ka Tšetšeenia sõja
lahingutega seotud etapp.
Kolm neljandikku
Venemaa tippametikohtadest täitsid 2000 aastate alguseks ''siloviki'' (endised ja praegused luure- ja julgeolekuteenistuse töötajad)<ref>Olga Kryshtanovskaya, Stephen White. ''Putin´s Militocraty. – Post-Soviet Affairs 2003,'' kd 19, nr 4, lk
289-306 </ref>.
Jäi veel tšetšeenide poolne 15 IV 2009. kestnud
terrorisõda. (2010. 4 IV valiti presidendiks
taas Vladimir Putin.)
Tšetšeenia sõja ja
presidendikampaania edenedes märkasid mõned Moskva poliitilised vaatlejad
toimuva sarnasust propaganda edu tagamiseks kasutatavate sündmuste
ärakasutamist ja lavastamist käsitleva Harold Lasswell oma raamatuga ''Propaganda
Techniques in the World War'' (NY, Garland, 1972.) Selline kirjandus oli FSB-s populaarne.
== Vaata ka ==
| |||