1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Ajavahemikus
Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga seotud materjalid salastati 75 aastaks ja blokeeriti kõik Riigiduuma aktiivsete
saadikute uurimiskatsed. Sergei Jušenko ja [[Juri Štšekotšihhin]], kaks teemat uurinud▼
saadikut, surid hiljem kahtlastel asjaoludel. Asja uurinud ajakirjanik Otto Latsis (Lacis) peksti läbi ja sai hiljem surma autoõnnetuses. Süüdistatuna riigisaladuse paljastamises pandi uurimiskomisjoni advokaat [[Mihhail Trepaškin]] vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FBS töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvati Londonis haruldlase radioaktiivse isotoobiga poloonium-210. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.) ▼
▲saadikute uurimiskatsed. Sergei Jušenko ja Juri Štšekotšihhin, kaks teemat uurinud
▲uurimiskomisjoni advokaat Mihhail Trepaškin vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FBS töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvati Londonis haruldlase radioaktiivse isotoobiga poloonium-210. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.)
== Plahvatused ==
Esimene, teistest erinev
[[4. september|4. septembril]] [[1999]] lõhkes [[autopomm]] [[Dagestan]]is [[Buinaksk]]is maja ees, kus elasid Vene sõjaväelased. Hukkus 64 inimest ja ligi 100
[[8. september|8. septembril]] [[1999]] lõhati ühe üheksakorruselise elumaja keldris Moskva kaguosas 300...400 kg lõhkeainet. Hukkus 94 inimest ja veel 150 inimest sai viga. Hävis 108 korterit. Ühele Venemaa uudisteagentuurile helistati ning öeldi, et plahvatus on vastus äsjasele Tšetšeenia ja Dagestani külade pommitamisele Vene vägede poolt vastusena tšetšeeni sisside sissetungile Dagestani.
28. rida ⟶ 23. rida:
[[22. september|22. septembri]] õhtul 1999 märkasid [[Rjazan|Rjazani]] ühe suure elumaja elanikud Aleksei Kartofelnik ja seejärel ka Vladimir Vassiljev, kuidas võõrad laadisid autost maja keldrisse raskeid suhkrukotte. Kohale kutsuti miilits ja elanikud evakueeriti.
Kuulduste levides veetsid Rjazani Daškovo-Pesotšnaja rajooni 30 000 elanikust peaaegu
48 tundi hiljem teatas FSB ülem Nikolai Patrušev, et tegu oli treeningõppusega ja kottides olnud vaid suhkur. Test, millega tuvastati lõhkeaine olemasolu kotis, kuulutati ebatäpseks testri saastumise tõttu varasemast testist.
Erivägede baasis püüdis ladu valvanud dessantväelane Aleksei Pinajev kottidest kirjaga „Suhkur” tee jaoks magusat saada. Ta andis teada mittemagusast „suhkrust” ülemustele. Kohalik FSB tuvastas kottides heksogeeni. Võimude sekkumisel võttis Pinajev oma sõnad avalikult tagasi ja mõisteti süüdi riigisaladuse avalikustamises ja riigivara varguses.
==Ametlik juurdlus==
|