1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Ajavahemikus 4–164.–16. septemberseptembrini [[1999]]. toimus [[Venemaa]] linnade töölisrajoonides neli pommiplahvatust. Ametlikel andmetel hukkus neis 293 ja sai haavata 651 inimest. Osa pomme õnnestus enne plahvatusi avastada. Dagestani sõda ja  pommiplahvatused olid ajendiks [[Teine Tšetšeenia sõda|Teisele Tšetšeenia sõjale]].
 
Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga seotud materjalid salastati 75 aastaks ja blokeeriti kõik Riigiduuma aktiivsete
saadikute uurimiskatsed. Sergei Jušenko ja [[Juri Štšekotšihhin]], kaks teemat uurinud
järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga
saadikut, surid hiljem kahtlastel asjaoludel. Asja uurinud ajakirjanik Otto Latsis (Lacis)  peksti läbi ja sai hiljem surma autoõnnetuses. Süüdistatuna riigisaladuse paljastamises pandi uurimiskomisjoni advokaat [[Mihhail Trepaškin]] vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FBS töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvati Londonis haruldlase radioaktiivse isotoobiga poloonium-210. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.) 
seotud materjalid salastati 75 aastaks ja blokeeriti kõik Riigiduuma aktiivsete
saadikute uurimiskatsed. Sergei Jušenko ja Juri Štšekotšihhin, kaks teemat uurinud
saadikut, surid hiljem kahtlastel asjaoludel. Asja uurinud ajakirjanik Otto
Latsis (Lacis)  peksti läbi ja sai hiljem
surma autoõnnetuses. Süüdistatuna riigisaladuse paljastamises pandi
uurimiskomisjoni advokaat Mihhail Trepaškin vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FBS töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvati Londonis haruldlase radioaktiivse isotoobiga poloonium-210. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.) 
 
== Plahvatused ==
Esimene, teistest erinev, plahvatus leidis aset [[Moskva]]s [[31. august]]il [[1999]], kuid mitte elumajas, vaid ühes kaubanduskeskuses. Üks inimene sai surma ja veel 40 inimest sai viga. Plahvatuse korraldajad jätsid sedeli, millel oli öeldud, et plahvatus on Venemaal kasvava tarbijalikkuse tagajärg.
 
[[4. september|4. septembril]] [[1999]] lõhkes [[autopomm]] [[Dagestan]]is [[Buinaksk]]is maja ees, kus elasid Vene sõjaväelased. Hukkus 64 inimest ja ligi 100 inimesiinimest sai viga. Venemaa süüdistas tšetšeeni iseseisvuslasi. Mõni päev hiljem tungisid Dagestani tšetšeeni sissid.
 
[[8. september|8. septembril]] [[1999]] lõhati ühe üheksakorruselise elumaja keldris Moskva kaguosas 300...400 kg lõhkeainet. Hukkus 94 inimest ja veel 150 inimest sai viga. Hävis 108 korterit. Ühele Venemaa uudisteagentuurile helistati ning öeldi, et plahvatus on vastus äsjasele Tšetšeenia ja Dagestani külade pommitamisele Vene vägede poolt vastusena tšetšeeni sisside sissetungile Dagestani.
28. rida ⟶ 23. rida:
 
[[22. september|22. septembri]]  õhtul 1999 märkasid [[Rjazan|Rjazani]] ühe suure elumaja elanikud Aleksei Kartofelnik ja seejärel ka Vladimir Vassiljev, kuidas võõrad laadisid autost maja keldrisse raskeid suhkrukotte. Kohale kutsuti miilits ja elanikud evakueeriti.
 
Kuulduste levides veetsid Rjazani Daškovo-Pesotšnaja rajooni 30 000 elanikust peaaegu kõikkogu öö tänavatel. Hommikuks meenutas Rjazan piiramisseisukorras linna. Esimene test näitas, et kottides on lõhkeaine heksogeen. Kõik linnast välja viivad teed võeti valve alla, kuid jälgi ei leitud. Ühel keskjaama töötajal õnnestus pealt kuulata kõnet, milles linnast väljas viibiv isik kutsus üles olema ettevaatlik ja hoiduma patrullidest („Minge lahku ja tulge ära igaüks omaette.””). Osutus, et selle isiku telefoninumber kuulub [[FSB]] Moskva hoonele.
 
48 tundi hiljem teatas FSB ülem Nikolai Patrušev, et tegu oli treeningõppusega ja kottides olnud vaid suhkur. Test, millega tuvastati lõhkeaine olemasolu kotis, kuulutati ebatäpseks testri saastumise tõttu varasemast testist.
 
Erivägede baasis püüdis ladu valvanud dessantväelane Aleksei Pinajev kottidest kirjaga „Suhkur” tee jaoks magusat saada. Ta andis teada mittemagusast „suhkrust” ülemustele. Kohalik FSB tuvastas kottides heksogeeni. Võimude sekkumisel võttis Pinajev oma sõnad avalikult tagasi ja mõisteti süüdi riigisaladuse avalikustamises ja riigivara varguses. TaTema väeosa saadeti TshetsheeniaTšetšeeniasse. 2000. aasta märtsis andis polk teate edastanud ajalehe ''[[Novaja Gaseta''Gazeta]] kohtusse. Polkovnik teatas, et Pinajevit pole üldse olemas ning tema väidetavate kohustustega isik poleks pääsenud laskemoonalattu. 
 
==Ametlik juurdlus==