Mineraaltoiteained: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.35.145.59 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bioneer1. |
+materjal artiklist harilik sibul |
||
4. rida:
Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke [[toiteelemendid|toiteelemente]], mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse [[makroelemendid|makro]]- ja [[mikroelemendid|mikroelementideks]].
[[Taimetoiteelement]]ideks nimetatakse väga erineva struktuuriga [[keemiline element|keemilisi elemente]] ja/või [[Keemiline ühend|ühendeid]], mis on hädavajalikud taime [[metaboolsed protsessid|metaboolsetes protsessides]] ja elutsükli läbimiseks, mille puudumine kasvukeskkonnas põhjustab taimel kõrvalekaldeid kasvus, arengus või paljumises ning millele omaste funktsioonide tõttu pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga<ref name="Mullateadus">[[Alar Astover]], [[Raimo Kõlli]], [[Hugo Roostalu]], [[Endla Reintam]], [[Enn Leedu]], "[[Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele]]", Eesti Loodusfoto OÜ, 2012, ISBN 9789949484300</ref><ref name="Mullateadus" />
Olulisemad taime toiteelemendid jagunevad struktuuri- ehk ehituslikeks elementideks nagu [[süsinik]], [[vesinik]], [[hapnik]]; makro- ([[lämmastik]], [[fosfor]], [[kaalium]], [[kaltsium]], [[magneesium]], [[väävel]]) ja mikroelementideks ([[boor]], [[kloor]], [[vask]], [[raud]], [[mangaan]], [[molübdeen]], [[tsink]], [[nikkel]], [[räni]], [[koobalt]], [[vanaadium]]).
Taime toitumine jagatakse kaheks [[juurtoitumine]] ja [[juureväline toitumine]].
======Juurtoitumine======
Juurtoitumine on taime toiteainete omastamise peamine viis, mil elutähtsad taimetoiteained sisenenevad mullast (vesikultuuridel veest) taimesse juur(t)e kaudu.<ref>TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD, [http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine], Katrin Uurman, 2014, veebiversioon (tarve 6.09.2015)</ref>
======Juureväline toitumine======
Juurevälisel toitumisel sisenevad toiteained taimesse maapealsete osade kaudu. Juureväliselt omastavad taimed peamiselt CO<sub>2</sub>, O<sub>2</sub>, klooriühendeid jm.
=====Toiteelementide koosmõju=====
Elementidel on taimedel ka hulgaliselt vastastikuseid koosmõjusid, näiteks võib ühe elemendi suurem sisaldus mullas suurendada teise elemendi kättesaadavust kuid mõne teise elemendi kättesaadavus mullast võib teiste elementide mõjul ka väheneda.
Nii näiteks on magneesium mullas kaltsiumi ja kaaliumi antagonist – kõrge kaaliumisisaldus pärsib taimedel magneesiumi omastamist ning kõrge magneesiumisisaldus omakorda kaaliumi omastamist ja magneesiumi omastamiseks peab muld olema küllalt niiske.
Koosmõjud:
* kõrge magneesiumisisaldus pärsib kaaliumi ja kaltsiumi omastamist;
* kõrge ammooniumisisaldus pärsib kaltsiumi ja kaaliumi omastamist;
* madal boorisisaldus pärsib fosfori omastamist;
* kõrge vase- või sulfaadisisaldus takistab molübdeeni omastatavust;
* kõrge kaltsiumisisaldus pärsib magneesiumi, kaaliumi ja kloori omastamist;
*madal või kõrge väävlisisaldus vähendab kaaliumi omastamist;
*kõrge fosforisisaldus lukustab tsingi, vase ja raua, aga suurendab molübdeeni kättesaadavust;
*kõrge lämmastikusisaldus pärsib kaltsiumi, tsingi ja vase omastamist;
*kõrge kaaliumi-, naatriumi-, raua-, tsingi- või vasesisaldus pärsib mangaani omastamist;
*madal kaltsiumisisaldus suurendab boori toksilisust: 1 kg lämmastiku muldaviimisel eemaldub mullast 1 kg kaltsiumi; 2 kg väävli muldaviimisel eemaldub sealt 1 kg magneesiumi.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/taimede-toitumine-kui-suur-pusle?id=68723197 Taimede toitumine kui suur pusle], Maaleht 23. mai 2014, veebiversioon (tarve 6.09.2015)</ref>
=====Toiteelementide essentsiaalsus=====
'''Taimetoiteelementide ja nende hädavajalikkuse avastamine<ref>J. Benton Jones, Jr., ''[https://books.google.ee/books?id=78POAWOmOLUC&pg=PA27&dq=von+Sachs,+Knop+about+sulphur+in+plants&hl=et&sa=X&ved=0CFQQ6AEwBmoVChMI85CT-YyrxwIVAlYUCh0ZqADX#v=onepage&q=von%20Sachs%2C%20Knop%20about%20sulphur%20in%20plants&f=false "Hydroponics: A Practical Guide for the Soilless Grower"]'', lk 27, CRC Press, 1997, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)</ref><ref>J. Benton Jones, Jr., ''[https://books.google.ee/books?id=fqONAgAAQBAJ&pg=PA35&lpg=PA35&dq=de+Saussure+and+plant+nutrition+essential+element&source=bl&ots=RltAtnolm5&sig=UraFz5_YoibH4ewUomWVNUqoKJ4&hl=et&sa=X&ved=0CDcQ6AEwBWoVChMItqvvooerxwIVhb4UCh1_Sgcf#v=onepage&q=de%20Saussure%20and%20plant%20nutrition%20essential%20element&f=false "Complete Guide for Growing Plants Hydroponically"]'', lk 35, CRC Press , 2014, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)</ref>'''
{| class="wikitable"
|- bgcolor="lightgrey"
! [[Keemiline sümbol]]|| [[Aasta]]|| Avastaja || Hädavajalikuse avastaja || Aasta
|-
| [[Süsinik|C]] || || ■ || [[Nicolas Thiodore de Saussure]] || 1804
|-
| [[Vesinik|H]] || [[Henry Cavendish]] || 1766 || de Saussure || 1804
|-
| [[Hapnik|O]] || [[Joseph Priestley]] <!--[[Carl Wilhelm Scheele]]--> || 1774 || de Saussure || 1804
|-
| [[Lämmastik|N]] || [[Daniel Rutherford]]<ref>N.C. Datta, ''[https://books.google.ee/books?id=IIZkAvdFJhMC&pg=PA473&dq=nitrogen+discovery&hl=et&sa=X&ved=0CCUQ6AEwADgKahUKEwi31O-Dh-nHAhVMOBQKHVNNDLQ#v=onepage&q=nitrogen%20discovery&f=false "The Story of Chemistry"]'', lk 116–117, Universities Press, 2005, Google'i raamatu veebiversioon (tarve 9.09.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
[[Carl Wilhelm Scheele]] ja [[Antonie Lavoiser|Antoine Lavoisier]]<ref>John Farndon, ''[https://books.google.ee/books?id=h989GeLsLBAC&pg=PA9&dq=nitrogen+discovery&hl=et&sa=X&ved=0CEoQ6AEwBTgKahUKEwi31O-Dh-nHAhVMOBQKHVNNDLQ#v=onepage&q=nitrogen%20discovery&f=false "Nitrogen"]'', 1999, Google'i raamatu veebiversioon (tarve 9.09.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> || 1772 || de Saussure || 1804
|-
| [[Fosfor|P]] || [[Hennig Brand]] || 1772 || Ville || 1860
|-
| [[Väävel|S]] || || ■ || Julius Sachs (1860) ja W. Knop || 1865
|-
| [[Kaalium|K]] || [[Humphry Davy]] || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1865
|-
| [[Kaltsium|Ca]] || Humphry Davy || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1860
|-
| [[Magneesium|Mg]] || Humphry Davy || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1860
|-
| [[Raud|Fe]] || || ■ || || Sachs ja W. Knop
|-
| [[Mangaan|Mn]] || [[Carl Wilhelm Scheele]] || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1860
|-
| [[Vask|Cu]] || || ■ || A.L. Sommer; Lipman & MacKinnon || 1931
|-
| [[Tsink|Zn]] || || ■ || Sommer&Lipman || 1926
|-
| [[Molübdeen|Mo]] || Carl Wilhelm Scheele (1778), Peter (Petter) Jacob Hjelm || 1781 || D. I. Arnon&P. R. Stout || 1926
|-
| [[Boor|B]] || Davy, [[Joseph Louis Gay-Lussac]], [[Louis Jacques Thénard]]<ref>[https://www.webelements.com/boron/history.html Boron: historical information], (vaadatud 15.08.2015)</ref>|| 1808 || Sommer&Lipman || 1926
|-
| [[Kloor|Cl]] || Scheele || 1774 || Perry R. Stout, C. M. Johnson, ja T. C. Broyer || 1954
|-
| [[Nikkel|Ni]] || [[Axel Fredrik Cronstedt]] || 1751 || Brown, Welch, & Cary || 1987
|-
| ... || ... || ... || ... || ...
|}
■ element tuttav juba antiikajast.
== Vaata ka ==
| |||