Redaktsioon: 22. august 2014, kell 02:17 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 365 muudatust P veelkord +venestamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. september 2015, kell 22:07 redigeeri eemalda 90.191.157.169 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''"Avalik kiri Eesti NSV-st"''' on [[28. oktoober\|28. oktoobriga]] [[1980]] dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta [[Venestamine#Venestamine_20._sajandil\|venestamise]] ajal eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori okupatsioonivõimude omavoli eest. ~~Tegemist~~See oli ~~katsega~~katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi ainuvõimutseva [[NLKP]] osakonna, [[Eestimaa_Kommunistlik_Partei\|EKP-ga]]. Eesti üldsus hakkas pöördumist allakirjutanute arvu järgi nimetama '''40 kirjaks'''. 11. rida: Eestis levis kiri kiiresti ja ulatuslikult [[Omakirjastuslik tegevus Eestis\|omakirjastuslikul]] teel. Välismaal ilmus kiri ~~esmakordselt~~esmest korda [[10. detsember\|10. detsembril]] [[1980]] [[Eesti Päevaleht (Rootsi)\|Eesti Päevalehes]] [[Stockholm]]is, järgmisel aastal ka pagulasajakirjas [[Tulimuld]] 1981, nr. 4. Hiljem levitati ~~seda~~kirja ka inglise keeles. Eesti üldsuseni jõudis kirja tekst eeskätt välisringhäälingu saadete kaudu. [[Vabadusraadio]] [[München]]ist avaldas kirja oma saateis täies mahus kõigepealt [[11. detsember\|11. detsembril]] [[1980]] ja kordas hiljem ka teistes keeltes. [[Ameerika Hääl]] [[Washington]]ist tegi üksikasjaliku ülevaate [[23. detsember\|23. detsembril]] [[1980]], kusjuures kirja ettelugemise ajaks peatati Tallinnas jaama segajate töö{{lisa viide}}. Enamik "40 kirja" käsikirjalistest koopiatest olid mahakirjutused eetrist. Kirja tõlkis inglise keelde [[Jüri Estam]] (mitte [[Jüri Estam]] ja [[Jaan Pennar]] ühiselt, nagu on mõnel pool märgitud).{{lisa viide}} 20. rida: ==Vastumeetmed ja sanktsioonid== Novembris 1980 algasid [[Eesti NSV]] valitsusvõimude, täpsemalt [[EKP Keskkomitee]] vastumeetmed 40 kirjale: allakirjutanuid üritati mõjutada ~~allakirjutanuid~~ vestlustega ~~töökohas~~töökohal, [[parteikomitee]]s või -[[parteialgorganisatsioon\|algorganisatsioon]]is ja ülekuulamistega [[KGB]]-s või [[prokuratuur]]is, et nad loobuksid allkirjadest. Enamik mõjutatutest survele ei allunud. (vtVt. Sirje Kiini, Rein Ruutsoo, Andres Tarandi raamat "40 kirja lugu") [[Jaan Kaplinski]] kui ühe oletatava autori juures korraldas KGB novembri algul läbiotsimise. 28. rida: Muid kannatusi "Avalik kiri Eesti NSV-st" ühelegi autorile ei toonud. Hiljem püüdsid võimurid üles võtta ka 40 kirja välismaale ~~toimetajate~~toimetanute jälgi, kuid algatatud kriminaalasjas ühtki süüdlast vastutusele võtta ei õnnestunud. ==Mõju== Neljakümne kirja järelmid olid kaugeleulatuvad: sõnastades mõõdukalt Eesti haritlaskonna erimeelsuse kehtiva ühiskondlik-poliitilise korraga, tõstis 40 kiri eestlaste moraali ja tugevdas rahva sidet oma kultuurieliidiga. Kaasaegsete poliitikavaatlejate (näiteks sovetoloog [[Jaan Pennar]]) ja isegi kommunistlike ajaloolaste (näiteks [[Olaf Kuuli]]) hinnangul oli 40 kirja lugu EKP Keskkomiteele valus löök ja sundis võõrvõime leevendama Eesti [[Venestamine\|venestamise]] poliitikat.

40 kiri: erinevus redaktsioonide vahel