Erinevus lehekülje "40 kiri" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
P (veelkord +venestamine)
'''"Avalik kiri Eesti NSV-st"''' on [[28. oktoober|28. oktoobriga]] [[1980]] dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta [[Venestamine#Venestamine_20._sajandil|venestamise]] ajal eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori okupatsioonivõimude omavoli eest. TegemistSee oli katsegakatse astuda avalikku poliitilisse dialoogi ainuvõimutseva [[NLKP]] osakonna, [[Eestimaa_Kommunistlik_Partei|EKP-ga]].
 
Eesti üldsus hakkas pöördumist allakirjutanute arvu järgi nimetama '''40 kirjaks'''.
Eestis levis kiri kiiresti ja ulatuslikult [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslikul]] teel.
 
Välismaal ilmus kiri esmakordseltesmest korda [[10. detsember|10. detsembril]] [[1980]] [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevalehes]] [[Stockholm]]is, järgmisel aastal ka pagulasajakirjas [[Tulimuld]] 1981, nr. 4. Hiljem levitati sedakirja ka inglise keeles.
 
Eesti üldsuseni jõudis kirja tekst eeskätt välisringhäälingu saadete kaudu. [[Vabadusraadio]] [[München]]ist avaldas kirja oma saateis täies mahus kõigepealt [[11. detsember|11. detsembril]] [[1980]] ja kordas hiljem ka teistes keeltes. [[Ameerika Hääl]] [[Washington]]ist tegi üksikasjaliku ülevaate [[23. detsember|23. detsembril]] [[1980]], kusjuures kirja ettelugemise ajaks peatati Tallinnas jaama segajate töö{{lisa viide}}. Enamik "40 kirja" käsikirjalistest koopiatest olid mahakirjutused eetrist.
 
Kirja tõlkis inglise keelde [[Jüri Estam]] (mitte [[Jüri Estam]] ja [[Jaan Pennar]] ühiselt, nagu on mõnel pool märgitud).{{lisa viide}}
 
==Vastumeetmed ja sanktsioonid==
Novembris 1980 algasid [[Eesti NSV]] valitsusvõimude, täpsemalt [[EKP Keskkomitee]] vastumeetmed 40 kirjale: allakirjutanuid üritati mõjutada allakirjutanuid vestlustega töökohastöökohal, [[parteikomitee]]s või -[[parteialgorganisatsioon|algorganisatsioon]]is ja ülekuulamistega [[KGB]]-s või [[prokuratuur]]is, et nad loobuksid allkirjadest. Enamik mõjutatutest survele ei allunud. (vtVt. Sirje Kiini, Rein Ruutsoo, Andres Tarandi raamat "40 kirja lugu")
[[Jaan Kaplinski]] kui ühe oletatava autori juures korraldas KGB novembri algul läbiotsimise.
Muid kannatusi "Avalik kiri Eesti NSV-st" ühelegi autorile ei toonud.
 
Hiljem püüdsid võimurid üles võtta ka 40 kirja välismaale toimetajatetoimetanute jälgi, kuid algatatud kriminaalasjas ühtki süüdlast vastutusele võtta ei õnnestunud.
 
==Mõju==
Neljakümne kirja järelmid olid kaugeleulatuvad: sõnastades mõõdukalt Eesti haritlaskonna erimeelsuse kehtiva ühiskondlik-poliitilise korraga, tõstis 40 kiri eestlaste moraali ja tugevdas rahva sidet oma kultuurieliidiga.
Kaasaegsete poliitikavaatlejate (näiteks sovetoloog [[Jaan Pennar]]) ja isegi kommunistlike ajaloolaste (näiteks [[Olaf Kuuli]]) hinnangul oli 40 kirja lugu EKP Keskkomiteele valus löök ja sundis võõrvõime leevendama Eesti [[Venestamine|venestamise]] poliitikat.
Anonüümne kasutaja