Tankitõrje: erinevus redaktsioonide vahel

TanktõrjekahuridTankitõrjekahurid on mõeldud hävitama tanke kaitsepositsioonidelt. Üldiselt on nad muudest kaudtule toetuseks ettenähtud [[suurtükk]]idest ja [[haubits]]atest väiksema kaliibriga. Neil on pikemad rauad, tagades sellega mürsu suurema algkiiruse ja soomuse läbistamise. Mürsu suur kiirus ja lame lennutrajektoor tagavad vajaliku kineetilise energia soomuse läbistamiseks ettenähtud distantsil ning nurga alt. Nagu nõukogude [[A-19]], suutsid ka teised [[kahur]]id ja [[haubits]]ad, mille raua pikkus ületas 15–25 korda selle kaliibrit, lasta efektiivselt soomusevastast moona. Enne [[Teine maailmasõda |teist maailmasõda]] ületas väheste tankitõrjekahurite kaliiber 50mm. Tuntumad näited sellest klassist olid sakslaste 37 mm, ameeriklaste 37 mm, prantslaste 25 mm ja 47 mm, brittide QF 2-pounder (40 mm), itaallaste 47 mm ja nõukogude 45 mm kahurid. Viimati nimetatud ning ka väiksemate kaliibritega liigikaaslased olid täiesti piisavad teise maailmasõja eelsete, õhukese soomusega tankide hävitamiseks. Teise maailmasõja alguses olid nad kõik aktiivses kasutuses koos uuema põlvkonna kahuritega. Tankide [[T-34]] ja [[KV (tank) | KV]] ilmumisega lahinguväljale muutusid nad ruttu kasututeks ning sakslased hakkasid oma kergekaalulist 37mm kahurit kutsuma tankiuksele koputajateks. Väikese kaliibrilised kahurid ei tulnud toime paksenenud ja nurga alla asetatud soomuse läbistamisega. Laskmine paljastas ainult kahuri positsiooni, millele järgnes kiire karistus võimsate tankikahurite poolt.<ref name=tankvstank/><ref name=weapons/><ref name=reich/>