Paadisadam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:BB8:0:3221:0:0:0:86 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bioneer1.
Resümee puudub
1. rida:
'''Paadisadam''' on [[paat]]ide [[sildumine|sildumiseks]] ehitatud lihtne [[sadamväikesadam]]. Eestis on traditsiooniline paadisadama vorm '''lauter''' ehk '''valgma''', kus saab paatidega randuda ja neid hoida.
 
Paadisadamad asuvad üldjuhul kaitstud vete ääres lahesoppides või jõesoppides.
Paadisadama juurde kuulub harilikult paadisild ja mõnikord ka hoone paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks.
 
Paadisadam koosneb harilikult statsionaarsest või ujuvast paadisillast, paatide veeskamiseks sobivast kohast (slipist) ja mõnikord ka [[paadikuur]]ist või muust väiksemast [[hoone]]st paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks. Paatide kinnitamiseks võivad vees olla ankrupoid või vaiad. Paadisadamas on võimalik silduda tavaliselt vaid väikese süvisega (alla 2 m) ja lühematel (alla 10 m) veesõidukitel.
Lautri juures on [[merepõhi]] ja kallas suuremates kividest ja takistustest puhas. Lautris on rannale on paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks asetatud ümarad puud. Lautri kõrgemas otsas olid mõnikord paatide ülesvinnamiseks [[vinn]]ad ehk pöörad. Suurte kivide külge võis olla pandud [[raud|rauast]] rõngas, kuhu sai vinna või paati kinnitada.
 
Eesti traditsiooniline paadisadama vorm on '''lauter''' ehk '''valgma''', kus saab paatidega randuda ja neid hoida. Lautri juures on [[merepõhi]] ja kallas suuremates kividest ja takistustest puhas (puhastatud). Lautris on rannaleasetatud onrannale paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks asetatud ümarad puud. Lautri kõrgemas otsas olid mõnikord paatide ülesvinnamiseks [[vinn]]ad ehk pöörad. Suurte kivide külge võis olla pandud [[raud|rauast]] rõngas, kuhu sai vinna või paati kinnitada.
 
[[Kategooria:Sadamad]]